Foto rekordilisest kosmosekõnnist maapinnal

Jaanuri lõpus käisid Rahvusvahelise kosmosejaama astronaudid Sunita "Suni" Williams ja Butch Wilmore* kosmosekõnnil parandamaks/vahetamaks tehnikat ja kogumaks kosmosejaama väliskorpuselt proove**. Williamsi jaoks oli kõnd rekordiline, kuna selle käigus sai ta NASA astronaut Peggy Whitsoni asemel enim kosmosekõnnil tunde kogunud naiseks. Kokku on ta oma karjääri jooksul üheksa kõnniga avakosmoses viibinud 62 tundi ja 6 minutit. Sellega on ta üldises nimekirjas, mida juhib 82 tunni ja 22 minutiga Venemaa kosmonaut Anatoli Solovjev, neljandal kohal.

Charline Giroudi foto Rahvusvahelisest kosmosejaamast Inglismaa kohal.

Antud foto ajaloolisest kosmosekõnnist on samuti mõnes mõttes ajalooline, kuna see on tehtud maapinnalt hobiteleskoobiga ning sellel on esmakordselt näha naist kosmosekõndimas. Foto on tehtud Inglismaalt astrofotograaf ja biokeemiku Charline Giroudi poolt, kes on kosmosejaama ülelende jäädvustanud juba neli aastat. Antud juhul kasutas ta selleks Celestron 11" EdgeHD teleskoopi, 2xbarlow läätse ja võrdlemisi soodsat ASI 664 MC planeedikaamerat. Muuhulgas on see foto tunnistuseks tänapäevase vaatlus- ja fototehnika arengust ja võimekusest, et see suudab vähemalt skafandris astronaudi umbes 400 kilomeetri kauguselt ära näha.

Fotol kõigest kaheksa pikslit kõrget Williamsit on fotol näha valge kriipsu lõpus. See kriips on tegelikult kuni 17,5 meetrit pikk titaanist robotkäpp nimega Canadarm 2, millega astronaute mõnikord ühest kohast teise transporditakse. Buch Wilmore jäi foto tegemise hetkel varju, kuid kusagil seal parempoolse noole lõpus ta tegutsema peaks.

Nooltega on näidatud astronautide asukohad.

Kui kellegi lugejatest on mõte proovida ise Rahvusvahelist komosejaama jäädvustada, siis aprilli lõpus ja mai alguses on selleks Eestist võimalus olemas. Sisuliselt läheb vaja teleskoopi, kiire kaadrisagedusega kaamerat ja kindlat kätt, et lõunataevas üsna vilkalt aga see-eest väga heledalt kihutavat jaama sihikul hoida. Kui nii õnnestub jaamast mõned sajad või tuhanded kaadrid videot jäädvustada, siis edasine fototöötlus käib põhimõtteliselt samadel alustel nagu planeetide puhul. Paraku Eestist näeme me jaama kõige rohkem pisut alla 30 kraadi kõrgusel horisondist ning seetõttu ka kusagil tuhande kilomeetri kauguselt.

NASA astronaut Sunita Williams jaamast väljas ja jaamas sees. Kolme missiooni peale kokku on ta kosmoses veetnud 608 päeva.

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ülelende saab vastavalt oma asukohale ajas ette vaadata ja planeerida siinsel lehel: https://www.heavens-above.com/ või tõmmates endale Heavens Above rakenduse nutitelefonile.

*Sunita "Suni" Williams ja Buch Wilmore on need kuulsad astronaudid, kes pidid eelmine aasta Rahvusvahelist Kosmosejaama külastama vaid kaheksa päeva, kuid peale Boeing Starlineri nimelise kosmosekapsli riket, olid nad sunnitud seal veetma lõpuks 286 päeva. Tagasi Maale jõudsid nad alles märtsi lõpus. Tõenäoliselt jäi see vähemalt Williamsi jaoks ka karjääri viimaseks kosmoselennuks.

**Jaama väliskestalt võetud proovide mõtteks on kontrollida, et kas seal võib leiduda mikroobset elu. Aastaid tagasi leidsid venelased sealt jälgi bakteritest, mida seal ei oleks tohtinud olla. Kuidas see sinna sai, on endiselt mõistatus.