Juba sellel laupäeval (29. märts) on Eestist näha võrdlemisi haruldast loodusnähtust, kus Kuu varjutab osaliselt Päikese. Eelmine selline juhus oli Eesti kohal toimumas (olgugi ilm oli toona päris pilvine) 2022. aasta oktoobris ja järgmine tuleb järgmise aasta augustis. Ilusti vaadeldavalt varjutas Kuu osaliselt Päikese viimati 2021. aasta juunis.
Kusjuures seekord Maal täielikku päikesevarjutust näha ei olegi - Kuu vari vaid riivab Maa põhjaosa. Suurimat varjutust on näha laupäeval Kanada kirdeosast, kus Kuu katab umbes 90% Päikese pinnast.
 |
| Päikesevarjutuse kaart. Tumadamal varjutatud alades on näha sellest suuremat osa. Allikas ja suurendatav kaart: https://www.timeanddate.com/eclipse/map/2025-march-29 |
Kuna päikesevarjutusi meil nähtavasti väga tihti ei toimu, siis oleme Tõrva Astronoomiaklubiga laupäeva lõunal Tõrva keskväljaku servas Veskijärve ääres seda teleskoobiga vaatlemas. Kõik huvilised on kutsutud meiega liituma. Vaatleme Päikest, päikeseplekke ja selle ees liikuvat Kuud läbi päikesefiltriga varustatud teleskoobi ning saame vaatlejatele silmaga vaatamiseks jagada portsu keevitusklaase. Lisaks demonstreerime, et kuidas päikesevarjutust on võimalik jälgida kingakarbi abil. Hetkel on ilmaprognoos pilvisuse osas isegi positiivne. Kui pilved siiski kummitama peaksid, siis saab sellel ajal Tõrva keskväljakul tutvuda meie astrofotograafia välinäitusega "Tõrvast Tähtedeni".
Tõrvast vaadates "puudutab" Kuu Päikese serva kell 12:55, maksimaalne varjutus (12%) saabub kell 13:38 ja Kuu lahkub Päikese eest kell 14:21. Teleskoobiga valmis kavatseme vaatluspaigas olla umbes pool 12 ja jääme sinna kuni varjutuse lõpuni. Ehk siis meiega võib liituda kohe alguses või siis kui varjutus juba käib. Muudes Eesti linnades võivad varjutuse alguse- ja lõpu kellaajad olla paar minutit siia-sinna nihkes.
Peale Tõrva on Eestis avalikud vaatlused toimumas Tartu Tähetorni õuel Toomemäel (üritus facebookis: https://www.facebook.com/events/978073113907042) ja Ahhaa Teaduskeskuse katusel. Lisaks plaanitakse Ahhaast päikesevarjutust otseülekandes filmida ja internetiavarustesse edastada.
 |
| Foto osalisest päikesevarjutusest 2021. aasta 10. juunil. |
Varjutuse ohutuks vaatlemiseks on mitu võimalust. Olgu aga kohe ära öeldud, et mitte mingil juhul ei tohiks seda teha läbi tavalise teleskoobi, binokli või mistahes suurendava optika. Sellise asja tulemuseks oleks peaaegu kindlasti jäädav nägemiskahjustus. Isegi võimsamat sorti kaamerläätsega ei tasu varjutust (väga pikalt) pildistada, kuna fotoaparaadi sensor võib koondatud päikesevalguse mõjul sulama hakata. Ka palja silmaga südapäevase Päikese jõllitamine ei ole kõige parem mõte - miski, millest ka keha läbi valuaistingu märku kipub andma.
Kõige parem on varjutust vaadelda kas spetsiaalse päikeseteleskoobiga või siis tavateleskoobiga, mis on varustatud vastava filtriga, mis blokeerib valdava enamuse Päikese valgusest. Selliseid filtreid saab soetada teleskoopide müügiga tegelevatest poodidest, kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Näiteks tuleks veenduda, et filterkile ei ole teleskoobi ette kinnitatud nii kehvasti, et see seal vaatluse ajal tuulega minema lendab.
Ohutumaks viisiks on endale soetada spetsiaalsed varjutuse prillid või need ise filterkilest meisterdada. Käepärasematest vahenditest võiks veel nimetada keevitusmaske või nende kaitseklaase (müügil tööriistapoodides), laserplaate, mitmekordseid päikeseprille või isegi küünlaleegil mustaks tahmatud klaasitükke. Üheks omapärasemaks viisiks varjutust jälgida on tühja kingakarbi abil, mille kitsamasse seina on torgatud nõelaga pisike auk. Suunates augu otse Päikese poole, projitseerub selle sisemisele küljele pisike varjutatud Päike, mida saab vaadata ilma igasuguse lisakaitseta.
 |
| Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Egon Bogdanov. |
 |
| Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Egon Bogdanov. |
 |
| Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Ülav Neumann |
Päikesevarjutused ei ole planeedi mõistes just kõige haruldasemad nähtused - kusagil maailmas saab neid näha aastas mitu korda. Haruldased on need vaid konkreetsetes kohtades, sest Kuu vari Maal on võrdlemisi pisikene ning see libiseb planeedist alati veidi erinevast kohast üle. Põhjus miks me päikese- ja kuuvarjutusi tihendamini ei näe on selles, et Kuu ei tiirle ümber Maa samas tasandis kus Maa tiirleb ümber Päikese. Seetõttu on aastas vaid mõned korrad kus kolm taevakeha enam-vähem ühele joonele satuvad. Sellel ajal on tavaliselt kahenädalase vahega kusagil toimumas kuuvarjutus ja kusagil päikesevarjutus. Ka seekord näeme päikesevarjutust kaks nädalat peale seda kui Ameerikate kohal oli näha täielikku kuuvarjutust. Siis oli Kuu Maa varjus, nüüd kui Kuu on jõudnud teisele poole Maad, varjutab see Maad.
Täielikku päikesevarjutust sai Eesti loodenurgast näha viimati 1990. aasta 22. juulil ning järgmise sellise nägemiseks tuleb oodata 2126. aasta oktoobrini. Seevastu rõngakujulist päikesevarjutust, kus Kuu on kül Päikese ees, aga täielikult see seda kinni ei kata, näeme Eestist juba 2039. aasta 21. juunil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar