reede, 28. märts 2025

Kosmiline tornaado ja kauge galaktika

Kui enamuse ajast tegeleb ligi 10 miljardit dollarit maksma läinud james Webbi kosmoseteleskoop vaatlustega, mis paistavad võibolla kaunid vaid neid läbiviivatele astronoomidele, tehakse sellega vahel ka niinimetatud ilupilte, mida saavad nautida kõik. On ju inimesed visuaalsed loomad ja ka astronoomidele meeldib näha milliseid kauneid objekte ja struktuure universumis leidub.

Täissuuruses: https://stsci-opo.org/STScI-01JNGVAQKT0ATWEE89D918J3HF.png

Üleval on näha Webbi värsket fotot lõunataevas asuvas pisikese Kameeleoni tähtkujus paiknevast objektist tähisega Herbig-Haro 49/50, mille tipus on juhuse tahtel paistmas üks kauge spiraalgalaktika. Herbig-Haro objektid on sisuliselt äsja süttivad tähed, mis tõmbavad oma pöörlemisega ümbritsevast tolmu- ja gaasipilvedest kaasa materjali ning purskavad seda oma poolustelt sadu kilomeetreid sekundis välja. Seal kohtub see suurel kiirusel tähtedevahelise ainega ning hakkab erivärviliselt hõõguma.
Sellel fotol on esiplaanil meist umbes 625 valgusaasta kaugusel asuva prototähe prototäht Cederblad 110 IRS4 tekitatud väljapurske üks pool. Astronoomid on sellele juba andnud hüüdnimeks Kosmiline tornaado. Tornaado tipus paistab aga täiesti juhuslikult üks tõenäoliselt meist sadu miljoneid kilomeetreid kauge spiraalgalaktika. Tänu James Webbi infrapunasilmadele, mis suudab näha läbi nähtavat valgust blokeeriva gaasi ja tolmu, paistab see meile küll veidi harjumatutes värvitoonides. Foto taustal on aga näha tervet kaugete galatikate merd.
Sama objekti pildistas aastaid tagasi Spitzeri kosmoseteleskoop, mis nägi enne pensionile asumist universumit samuti peamiselt infrapunas. Spitzeri peapeegli läbimõõt oli vaid 85 sentimeetrit, James Webbil on see aga 6,5 meetrit.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar