Blue Ghosti missioon Kuul sai läbi

Päike loojus Kuul Kriiside meres 16. märtsil ning mõned tunnid hiljem lülitus välja seal 2. märtsil maandunud Blue Ghosti maandur. Tegemist oli ajaloo esimese täiesti eduka eramaandumisega Kuul, mille eesmärgiks oli lisaks tehnoloogilisele demonstratsioonile viia Kuul läbi päris mitu huvitavat teadusliku eksperimenti ja mõõdistamist. Lisaks jäädvustas maandur/kuundur Kuul esmakordselt päikesetõusu ja -loojangut, päikesevarjutust (Maal toimus samal ajal kuuvarjutus) ja palju teisi huvitavaid kaadreid.

Päikesetõus Kriiside meres.

Hetk peale edukalt maandumist Kriiside meres. Kauguses paistab Maa.

Päikesevarjutus Kriiside meres ehk Maa on peaaegu täielikult Päikese kinni katnud. Maal oli samal ajal toimumas täielik kuuvarjutus.

Blue Ghosti vari kuu pinnal päikeseloojangul.

Maa ja Blue Ghosti sihtpunkt - Kuu - väikese täpina selle kohal. Foto on tehtud enne raketimootorite käivitumist, mis lükkasid maanduri Kuu juurde viivale trajektoorile.

Osana NASA CLPS programmist oli antud missiooni tagamõtteks leida eraettevõtete seast pädevaid partnereid, kes suudaks tagada Maa-Kuu vahelist transporti, mis omakorda toetaks näiteks Artemise mehitatud missioone või tulevikus lausa alalist mehitatud baasi Kuul. Heidame kokkuvõtliku pilgu sellele, et mis sorti teadusega Blue Ghosti maandur seal ühe kuu päeva (14 Maa päeva) jooksul tegeles.

Kaasas oli sellel kokku kümme teaduslikku instrumenti. Nende poolt kogutud andmed muutuvad varem või hiljem avalikuks kõigile, kuid traditsiooniliselt saavad neile eelisjärjekorras ligipääsu eksperimentide autorid. Missiooni vältel edastas Blue Ghost Maale 112 gigabaiti andmeid, millest 51 on teaduslikku laadi.

• LISTER (Lunar Instrumentation for Subsurface Thermal Exploration with Rapidity) - tegemist on pneumaatilise puuriga, mis suutis puurida umbes meetri sügavusele Kuu pinnasesse, mõõtes seal erinevatel sügavustel temperatuuri. Praeguse seisuga on see sügavaim sond teisel taevakehal.

• LuGRE (Lunar GNSS Receiver Experiment) - esmakordselt üritati kasutada teel Kuule ja seal juba maandunult ära Maa orbiidil tiirlevaid satelliitnavigatsiooni süsteeme nagu GPS ja Galileo. Leiti, et signaale on võimalik vastu võtta ning neid tulevikus kasutada Kuul navigeerimiseks.
• RadPC - Blue Ghosti pardal oli spetsiaalne ja patenteeritud radioaktiivsust kannatav arvuti, mis suudab parandada reaalajas radioaktiivsusest tingitud vigu oma süsteemis. See suutis püsida töökorras terve missiooni.
• EDS (Electrodynamic Dust Shield) - katsetati võimalusi erinevatelt pindadelt elektrostaatiliselt eemaldada kuutolmu ehk regoliiti. Katsed olid edukad. Taolist tehnoloogiat loodetakse kasutada tulevikus eemaldamaks abrassiivset tolmu skafandritelt, päikesepaneelidelt, instrumentidelt jne.
• LMS (Lunar Magnetotelluric Sounder) - maanduri pardalt visati nelja ilmakaarde ja umbes 20 meetri kaugusele neli traadist elektroodi. Lisaks tõusis maandurist elektromangetväljade suhtes tundlik antenn. Mõõtes nendes traadipaarides muutuvat pinget suudeti mingil määral "näha" Kuu sisemusse. Paraku jääb meil teadmistest puudu, et kuidas täpsemalt see töötab, kuid sama põhimõtet on juba aastakümneid kasutatud maapõue "nägemiseks". Märksõnaks on "elektriline impedants".

• LEXI (The Lunar Environment Heliospheric X-ray Imager) - kuue päeva jooksul pildistati Kuult Maad ümbritsevat magnetvälja röntgenkiirguses. Selle eesmärgiks oli uurida kuidas meie planeedi magnetväli Päikeselt lähtuvat päikesetuult püüab ja blokeerib.
• NGLR (Next Generation Lunar Retroreflector) - Blue Ghostiga on kaasas spetsiaalsed peeglid või õigemini helkurid, millelt on võimalik Maalt saadetud laserkiiri tagasi põrgatada. Teades valguse kiirust ja valgusimpulsside saabumise aega on võimalik maanduri kaugust ja seega Kuu kaugust mõõta. Taolist põhimõtet on nüüdseks kasutatud juba ligi 60 aastat. NGLR-i abil suudetakse Kuu kaugust mõõta vähem kui millimeetri täpsusega.
• SCALPSS (Stereo Cameras for Lunar Plume-Surface Studies ) - kuuest kaamerast koosnev süsteem, mis pildistas Blue Ghosti maandudes umbes 9000 fotot suunaga otse maanduri alla. Nendest fotodest saab kokku panna detailse 3D kaarti, et millisel määral maanduri rakettmootor selle all jäänud kuupinnast kulutas.

• LPV (Lunar PlanetVac) - sisuliselt kõrgtehnoloogiline tolmuimeja, mis suudab pinnaseproove võtta senisest oluliselt odavamal meetodil. Hetkel kasutatakse reeglina pinnaseproovide kogumiseks robotkäppe, mis on rasked, kallid ja keerukalt juhitavad.
• RAC-1 (Regolith Adherence Characterization) - testis kuidas 15 erinevat materjali koguvad enda külge Kuud katvat tolmu ehk regoliiti. Väga teravate servadega tolm oli juba Apollo missioonide ajal suureks nuhtluseks, kuna see nakkus astronautide skafandritega ning oli väga abrasiivne. Tulevikus peaksid skafandrid olema kaetud materjaliga, mis tolmu nii kergelt külge ei võta, sest muidu need lihtsalt kuluvad läbi. Sama käib päikesepaneelide, andurite ja kõikvõimalike liikuvate osade kohta.

Firefly Aerospace plaanib järgmise maanduri Kuu "tagumisele küljele" saata juba järgmisel aastal ja kolmanda 2028. aastal.