2025. aasta märtsis näeb Eestis kõige kõrgemat ja kõige madalamat Kuud

Olgu hoiatatud, et see postitus on veidi tehniline. Lõpptulemus on aga üsna lihtne – nagu öeldud, siis märtsikuus teeb Kuu meie taevas kõige kõrgema ja kõige madalama kaare. See on analoogne Päikese näiva liikumisega, mille aastane kõrge ja madala kaare tsükkel tekitab meile aastaajad. Kuu liikumised on aga pisut keerulisemad kui vaid üks aastane tsükkel ning seda üritamegi järgnevalt lahti seletada. Seda postitust tasub edasi lugeda pildikaupa – iga kirjeldus selgitab järjest Kuu liikumise tsükleid.

Selle postituse arvutused on tehtud Tartu Tähetorni asukohast lähtuvalt, kuid kirjeldatu põhimõte kehtib kogu Eesti ala kohta.

7. märtsi õhtul kella 19 paiku (täpne kellaaeg varieerub Eesti ulatuses paarikümne minuti piires) paistab Kuu Eesti taevas kõige kõrgemal alates 2006. aastast ning kuni 2043. aastani. Pilt: Stellarium

Samamoodi teeb Kuu 22. märtsi hommikul kella 6 paiku oma kõige madalama kaare, kerkides vaid paari kraadi kõrgusele horisondist. Pilt: Stellarium

Alustame Kuu liikumise kirjeldamist selle ööpäevasest tsüklist. Seda põhjustab Maa pöörlemine, mistõttu Kuu loojub ja tõuseb – nagu ka Päike – ning mingil kellaajal on see taevas kõige kõrgemas asendis, kulminatsioonis. See toimub hetkel, mil Kuu asub enam-vähem täpselt lõunasuunas.

Erinevalt Päikesest, mille kulminatsioon on alati keset päeva (täpsemalt – see defineeribki astronoomilise keskpäeva), sõltub Kuu kulminatsiooniaeg kuufaasist. Täiskuu kulminatsioon on kesköö paiku, kasvava kuu oma õhtul, kahaneva kuu oma hommikul ning vana- ja noorkuu puhul päeval.

Kuu tiirutab ümber Maa, tehes meie planeedi ümber täistiiru umbes ühe kuuga. Selle aja jooksul varieerub kulminatsioonikõrgus samamoodi, nagu Päikesel terve aasta jooksul. Kriipsjoonega ristkülik näitab eelmisel joonisel kujutatud üheööpäevast ajavahemikku. Siin on kujutatud tervet kalendrikuud, joonistades välja vaid iga ööpäevase tsükli kulminatsioonid.

Iga kuu orbiidi jooksul näeme kõrgeimat ja madalaimat kulminatsiooni, mida võiksime analoogiliselt Päikese liikumisele nimetada kuupööripäevadeks.

Teeme nüüd samasuguse joonise tunduvalt pikema aja kohta – ühe kuu asemel 50 aastat. Siin ilmub uus muster; Kuu kõrgeima ja madalaima kulminatsiooni kõrgused varieeruvad umbes 18,6 aasta pikkuse tsükliga ning just 2025. aastal oleme jõudnud nende maksimaalse ulatuse aega.

Seda variatsiooni põhjustab Kuu orbiidi pretsessioon. Kuu orbiit on ekliptika (Päikese näiva liikumistee taevas) suhtes umbes 5° kaldu ning see pretsessioon määrab, kas kalle liitub ekliptika kõrgusele meie taevas või lahutub sellest. Esimesel juhul on Kuu kõrguste vahemik meie taevas Päikese omast suurem, teisel juhul väiksem.

Lähivaade igakuistele kõrgeimatele ja madalaimatele kulminatsioonidele lähiaastail. Juhuslikku variatsiooni põhjustab vaatleja geograafilisest asukohast tulenev parallaks koos Maa ööpäeva ja Kuu orbitaalperioodi mittetäisarvulise suhtega. Ringidega on tähistatud selle aasta märtsi kõrgeim ja madalaim kulminatsioon.

Siin tasub vaadata vertikaalseid skaalasid, mis näitavad tegelikult üpris väikest vahemikku. Kuu ketas ise on umbes poolekraadise läbimõõduga ning kõik kõrgused on antud ketta keskpunkti järgi. Erinevates Eesti piirkondades on muster sama, kuid kõik kõrgused erinevad umbes-täpselt geograafilise laiuskraadi erinevuse võrra Tartust.