2023. aasta suvel lennutati Maa-lähedasele orbiidile Euclidi kosmoseteleskoop. Esimestel kuudel katsetati kõiki selle süsteeme jäädvustades testifotosid, mis olid meelega fookusest väljas ja udused. Eclidi arhiive üle vaadanud astronoom Bruno Altieri avastas ühelt selliselt uduselt fotolt ühe kaunima, täiuslikuma ja meile lähedasema näite Einsteini rõngaks* kutsutud nähtusest, mida hilisemad vaatlused on nüüdseks kinnitanud ja ka oluliselt paremas kvaliteedis pildistanud.
Einsteini rõnga näol on tegemist optilise nähtusega, kus meile lähemal asuva galaktika gravitatsioonist tekkiv graviatsioonilääts kõverdab ja koondab sarnaselt igapäevastele läätsedele endast palju kaugemal asuva galaktika kujutist piisavalt, et see näib meie jaoks moodustavat rõnga. Ehk siis antud fotol olevat suurenduskasti vaadates on heledaks objektiks keskel meile lähedal asuv galaktika, kuid seda ümbritsev rõngas ja selles olevad nõrgemad laigud on kõik üks ja seesama kauge galaktika, mida gravitatsioonilääts lubab meil näha neljas erinevas asukohas.
Vastavastatud rõnga, mis võib olla peagi saab avastaja järgi ametlikuks nimeks Altieri lääts, on tekitanud meie jaoks hiidelliptilise galaktika NGC 6505 tihe tuum. Võrreldes teiste sarnaste nähtustega on see meile üsna lähedal (umbes 600 miljonit valgusaastat) ning selle kuju niivõrd täiuslik, et väidetavalt oli seda erinevate gravitatsiooniläätsi kirjeldavate mudelite abil isegi keeruline analüüsida. Taoliste nähtuste leidmine ja analüüsimine ongi üks Euclidi missiooni peamisi eesmärke, kuna gravitatsiooniläätsede abil saab väga täpselt mõõta galaktikate massi ja selle massi (nii tavaaine kui tumeda aine puhul) jaotust - analoogselt selllele, et uurides kuidas klaasist lääts enda taga asuvaid objekte moonutab ja suurendab, saab tuletada selle läätse kuju ja muid omadusi.
Einsteini rõngas (ja rist) on saanud nime kuulsa Albert Einsteini järgi, kelle revolutsiooniline relatiivsusteooria ennustas paljude univerumis kohatavate nähtuste ja seaduste seas ka gravitatsiooniläätsede olemasolu. Teooria näeb gravitatsiooni kui mitte klassikalist jõudu, vaid pigem massiga keha poolt tekitavat aeg-ruumi kõverust, mida nii mateeria kui ka elektromagnetväljad (sh valgus) järgima peavad. Nagu füüsik John Wheeler on öelnud: "aegruum ütleb massile kuidas liikuda, mass ütleb aegruumile kuidas kõverduda." Kokkuvõtlikult suudavab massiga kehad kõverdada ka valguse muidu sirgjoonelist liikumist.
Euclidi missioonist ja fotodest oleme varem kirjutanud: https://www.astromaania.ee/search/label/Euclid
*kuna Einsteini rõngaste nähtavuse määrab ära läätse ja selle taga asuva objekti joondus ja kaugus vaatlejast, ei ole taolised nähtused tehniliselt mitte üldse haruldased. Kui meil oleks loodusseadusi eirav võime universumis vabalt valitud kiirusel ringi liikuda, siis võiksime me üht ja sama galaktikat oma vaatenurga suhtes luubina kasutades ja suunates näha praktiliselt sama palju rõngaid ja riste kui palju on universumis kaugeid kvasareid ja galaktikaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar