Kas teadsite, et Päikesesüsteemi heledamaid planeete, nagu Veenus ja Jupiter saab edukalt vaadelda ja pildistada ka päevases taevas? Seda tänu sellele, et nende pindheledus on suurem kui taeva taustal. Mootorite ja niinimetatud go-to funktsiooniga varustatud teleskoopidega on nende leidmine võrdlemisi lihtne ning peale seda kui planeedid on teleskoobiga sihikul, on neid hea silmanägemise olemasolul võimalik ka niisama näha. Tuleb vaid teada kuhu täpselt vaadata.
 |
| Filmimas Jupiteri. Planeet paistis teleskoobis kaunis ka isegi läbi õhukese kiudpilvekatte. |
Mõlemad planeedid muutuvad juba enne päikeseloojangut piisavalt heledaks (tegelikult langeb taevafooni heledus), et üles leiab need ka ilma abivahenditeta. Kusjuures selle teksti avaldamise ajal on nad taevast juba väga hästi leitavad.
 |
| 25% valgustatud Veenus filmitud päevasest taevast ning seejärel võimalikult teravaks töödeldud. |
Eriti ilusat vaatepilti pakub neist Veenus, mis silmale paistab ümmarguse väga heleda punktina läänetaevas. Suurendava optikaga Veenust uurides selgub aga, et hetkel paistab see otsekui miniatuurne veerandi jagu valgustutud Kuu. Selle põhjuseks on, et Veenus tiirleb Päikesele lähemal kui Maa ning asub see meile parasjagu ka Päikesest oluliselt lähemal (60 miljonit kilomeetrit). Selle tulemusel paistab sellele päikesevalgus meie vaatenurgast suunaga planeedi tagant ja paremalt. Veenuse suure heleduse taga on planeeti pidevalt kattev pilvevaip, mis peegeldab koguni 70% sellele langevast päikesevalgusest.
Järgnevatel nädalatel kahaneb selle sirp üha õhemaks, kuna planeet liigub suunaga Maa ja Päikese vahelt läbi, kuid tänu planeetide pisut kallutatud orbiitidele ei lähe ta sellepärast tingimata üle Päikese kettast. Sellist haruldast vaatepilti sai viimati näha 2012. aastal ning järgmine tuleb alles 2117. aasta detsembris. 23. märtsil, asudes taevas päikesekettast mõned kraadid kõrgemal, on meie jaoks Veenuse valgustatud osa määraks vaid 1%. Silmaga seda ei näe, kuid väga hea teleskoobiga ja ettevaatlikult tegutsedes on võimalik seda kaameraga jäädvustada. Sealt edasi suve poole hakkab Veenus paistma meile hommikutaevas ning selle valgustatus hakkab jällegi kasvama. Kui praegu kannab Veenus õhtutaevas Ehatähe hüüdnime, siis kevadel vahetub see Koidutähe vastu.
 |
| Kiire ja kohmakas töötlus Jupiterist. Selleks sai video lahutatud kaadriteks, neist valitud parimad ning need omavahel kombineeritud. Tumedamad laigud on põhjustatud ilmselt kaamerasensoril asuvast tolmust. |
Veenuse muutuvaid faase jälgis teadaolevalt esimese inimesena teleskoobiga Itaalia astronoom Galileo Galilei. Koos Jupiteri suuremate kuude ilmselge tiirlemisega ümber oma planeedi sai Veenuse muutuvatest faasidest kaks vastuvaieldamatut tõendit, et vastupidiselt toonase kiriku õpetusele ei tiirle kõik kehad ümber Maa. Nendest said, vaatamata Galileo ketseriks nimetamist ning tema koduaresti, lõpuks viimasted kirstunaelad geotsentrilisele (Maa-kesksele) maailmapildile ning alguse sai heliotsentrilise Päikesesüsteemi, valgustuse- ja teaduseajastu.
Pikemalt sellel teemal siin. https://www.astromaania.ee/.../ketser-galileo-galilei...
Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO. Firecapture, PIPP, Autostakkert, Registax, PS.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar