Kolmapäeva õhtul sai jälle teleskoobiga taevas Jupiteri ja Marssi sihitud, sest mida nad seal nii heledasti ja kõrgel niisama ikka paistavad. Kuna atmosfäär oli pildistamise ajal haruldaselt rahulik, on antud fotod siiani nendest planeetidest meie tehtute seas kõige selgemad.
Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev Jupiter, mille läbimõõt ületab Maad 11 korda, asus meist 722 miljoni kilomeetrit kaugusel ehk peaaegu viis korda kaugemal kui Maa asub Päikesest. Kuna Maa vaatenurgast ei paista sellele enam päikesevalgus otse, vaid veidi küljelt, on juba selgelt näha kuidas selle "vasakpoolne" külg hakkab jääma varju. Jupiteri tumedad ja heledad vöödid erinevad üksteisest sealsete gaaside liikumissuunast ja temperatuurist. Tumedamates alades langeb jahtunud gaas tagasi planeedi sügavamatesse kihtidesse, heledamates soojenenud gaas taaskord tõuseb. Suur Punane laik, mis ennast planeedi servast parasjagu meie poole pööras, kujutab endast hiiglaslikku ja sajandeid möllanud hiigeltormi, mille sisse mahuks peaaegu kaks Maad.
Jupiteri jäädvustamiseks filmisime sellest 2-minutilise videoklipi, mis sisaldas kusagil 7000 kaadrit. Neist vaid 100 paremat läksid lõpliku foto koosseisu.
Marss asus meile Jupiterist kuus korda lähemal (118 miljonit kilomeetrit), kuid kuna see on Maast ka umbes kaks korda väiksema läbimõõduga ja Jupiterist üle 20 korra väiksem, paistab see teleskoobis Jupiterist oluliselt väiksema nurkläbimõõduga. Sellele vaatamata õnnestub fotol ära näha mõned selle peamised pinnavormid. Näiteks tumedam ala kuulub vulkaanilisetele platoodele nimega Syrtis Major Planum, Tyrrhena Terra ja Hesperia Planum, kus basaltkivim ja peene tolmu suhteline vähesus teeb need ümbritsevast tumedamaks. Heledam ala sellest paremal kuulub tasandikele, mis kannavad Elysium Planitia, Utopia Planitia ja Isidis Planitia nimesid. Valge ala planeedi ülemises osas on Marsi põhjapolaarmüts, mis koosneb suuremas osas üle kilomeetri paksusest veejääst. Marsi aasta jooksul lisandub sellele põhjapoolkera talvel veel paar meetrit paks süsihappegaasist jääkiht, mis mütsi ulatust oluliselt laiendab. Kuna hetkel on Marsi põhjapoolkeral suvi (planeedi ülemine osa kallutatud Päikese poole), on see võrdlemisi tagasihoidlike mõõtmetega. Sarnaselt Jupiterile ei paista meie vaatenurgast Marsile enam Päike meie selja tagant, vaid veidi küljelt, mistõttu ei näe me Marssi enam päris ümmarguse kettana.
Marsist jäädvustasime 5-minutilise klipi, mis sisaldas umbes 60 000 kaadrit. Neist vaid paarsada parimat töötlesime viimaseks fotoks.
Fotod on cropitud, mis tähendab, et paneedi ketaste omavahelisi suurusi ei saa mingil mõttekal viisil võrrelda
Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO. Firecapture, PIPP, Autostakkert, Registax, PS.
 |
2023. aasta oktoobris pildistasime seda kaameraga ASI071MC-Pro, kuid läbi sama teleskoobi. Neli viimast fotot on tehtud läbi teleskoobi Celestron 9.25 EdgeHD (232/2350) kaameraga ASI678MC-PRO. Abividinateks on olnud barlow läätsed, niinimetatud atmosfääri dispersiooni korrektor ja uv/ir cut filtrid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar