Meie planeet on Päikesesüsteemi kivistest planeetidest geoloogiliselt kaugelt kõige aktiivsem. Põhjused on veel ebaselged, kuid erinevalt Marsist, Veenusest ja Merkuurist on Maa koor pidevas liikumises (laamtektoonika) ning meie planeedil on võrreldes teistega ka arvestatav magnetväli. See viimane kaitseb meid teatavasti päikesetuule eest ning on põhjuseks, miks Päikese aktiivsustsükli kõrghetkedel mängivad meie taevas virmalised.
Maavärinaid on tuvastatud Marsil ning suure tõenäosusega esineb neid ka Veenusel ja mingil määral ka Merkuuril, kuid nende sageduse ja tugevuse osas on Maa planeetide seas kindlasti esirinnas.
All animatsioon Maal registreeritud maavärinatest, nende tugevusest, asukohast ja sügavusest üheainsa aasta jooksul (2017-2018). Nende sügavus on kaheksa korda liialdatud. Seismoloogid teevad maavärinate asukohad kindlaks mõõtes nende poolt tekitatud pikki- ja ristlainete levimist ja peegeldumist nii maakoores kui ka Maa vedelas sisemuses. Selleks on Maa pind tihedalt kaetud vastavate mõõteriistadega - seismograafidega.
Animatsioon pärineb interaktiivselt leheküljelt, kus saab Maad erinevate nurkade alt vaadata ning maavärinate kohta lisainfot uurida. Leht ise asub siin: https://glowy-earthquakes.glitch.me/
Selle autoriks on veebi-kartograaf Raluca Nicola, kelle teiste huvitavate töödega saab tutvuda siin: https://raluca-nicola.net/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar