Komeet C/2024 G3 möödub Päikesest

Uus aasta on äsja alanud ja juba on meie Päikesesüsteemi sisealasid külastamas võib olla selle aasta heledaim komeet C/2024 G3 Atlas. Paraku on selle asukoht meiesuguste põhjapoolkeralaste jaoks selline, et vaadelda me seda praktiliselt ei saa. Vähemalt mitte enam.

Homme, 13. jaanuaril saavutab mitme kilomeetrise läbimõõduga jäine komeet oma lähima punkti Päikesele (periheeli), mis hetkel möödub ta sellest vaid 14 miljoni kilomeetri kaugusel - seda on kolm korda vähem kui Merkuuri keskmine kaugus Päikesest. Särab see sellel hetkel heledamalt kui Veenus. Meie jaoks paikneb ta sellel ajal taevas umbes 5 nurgakraadi Päikese kohal. See tähendab, et kuigi tehniliselt võib seda olla võimalik seal isegi päevases taevas hästisihitud teleskoobiga vaadelda, ei tahaks vähemalt meie soovitada seda isegi üritada. Teleskoobi või binokliga kogemata Päikesesse vaatamine lõppeks tõenäoliselt pöördumatu nägemiskahjutusega.

Uuel nädalal, kui komeet Päikesest ja Maast jälle kaugeneb, võib see silmaga nähtavaks muutuda lõunapoolkeral vahetult peale päikeseloojangut. Ilmselt siis saame me sellest näha ka kauneid fotosid.

Eile astronaut Don Pettiti poolt Rahvusvahelise Kosmosejaama pardalt tehtud foto, kus komeet C/2024 G3 Atlast on näha piilumas Maa kumeruse tagant hetkel kui Päike oli veel selle taga. Kuigi komeet näib hõljuvat otsekui Maa kohal, asus see meist enam kui 143 miljoni kilomeetri kaugusel.

Eile suutis Slovakkia astrofotograaf Petr Horálek komeeti pildistada pool tundi enne päikesetõusu.

Prantsuse optikainseneri ja astrofotograaf Nicholas Lefaudeuxi animatsioon sellest kuidas komeedi Päikesest lähedalt möödumine võiks meile paista, kui me saaksime seda kuidagi päikesesära kiuste vaadelda.