Ganymedese jäine pind ja Enki Catena

1995. aastal pildistas NASA Galileo sond Jupiteri ja üldse Päikesesüsteemi suurima kuu Gaymedede pinnal ebatavalist kraatrite ahelikku. 161 kilomeetri pikkune ja 13st kraatrist koosnev pinnavorm sai Sumeri veejumal Enki ja ladinakeelse sõna catena (tõlkes ahel või kett) järgi nimeks Enki Catena. Arvatakse, et kraatri tekitas Jupiteri loodejõududes lagunenud ja peaaegu samaaegselt jäise kuu pinnale kukkunud komeedifragmentide jada. Midagi sarnast tunnistati 1992.-1994. aastatel komeet Shoemaker-Levy 9 puhul, mis küll lõpetas viimaks hiidplaneedi atmosfääris.

Eelmisel aastal asus Jupiteri ja selle hiidkuude suunas teele Euroopa Kosmoseagentuuri ambitsioonikas JUICE missioon, mis peaks sinna kohale jõudma 2031. aasta suvel. Seal hakkab see lähedaste möödalendude käigus uurima Jupiteri niinimetatud jäiseid kuid ehk Europat, Ganymedest ja Kallistot. 2034. aastal peaks see missiooni viimases etapis asuma esimese inimkätega ehitatud aparaadina Ganymedese orbiidile, et seda uurida enneolematu detailsusega. Muuhulgas saame sealt kindlasti vapustavaid fotosid ka allolevastest kraatritest.

Kuufaasid 2025

Uus aasta käib ning parasjagu kaunistab meie õhtu- ja öötaevast kasvav Kuu. Allolevast animatsioonist näeb ära kõik selle aasta kuufaasid. Lisaks on seal tõetruult kujutatud Kuu näiv "kõikumine" taevas ehk libratsioon, suuremad kraatrid ja Apollo maandumispaigad, Kuu kauguse muutus Maast ja palju muud huvitavat infot, mis meie kaaslase retki ümber planeedi iseloomustavad.

Allikas ja lisainfo: https://svs.gsfc.nasa.gov/5415

Kuu varjutas Saturni

Tõrva kohal pesitsev pilvkate tänast Saturni varjutamist siinmail vaadelda ja pildistada ei lubanud. Küll aga õnnestus kuufotograaf Martin Vällikul Raplamaalt klõpsata foto hetk enne seda kui hiidplaneet koos oma kaaslastega Kuu serva taha hakkas kaduma. Välja ilmus ta teiselt poolt veidi enam kui tund hiljem.

Martin Välliku foto Saturni varjutamisest Kuu poolt

Kohe planeedi kõrval on näha üht juhuslikku tähte. Saturni hiidkuu Titan asub sellest veidi kaugemal vasakul.

Päikeselähis 2025 ja Saturni varjutamine Kuu poolt

Täna on astronoomilises mõttes toimumas kaks huvitavat sündmust. Pärastlõunal tähistame Maa periheeli ehk päikeselähist ja õhtul saame pilvede puudumisel vaadata kuidas Kuu varjutab pisut enam kui tunniks hiidplaneet Saturni.

Aastavahetuse aeg mingit kindlat astronoomilist või looduslikku tähtsust ei omanud. Tegemist on selles osas puhtakujulise inimloomingu ja traditsiooniga. Seevastu täna, 4. jaanuaril Eesti aja järgi kell 15:28 jõuab Maa oma veidi lopergusel orbiidil aasta kõige lähemasse punkti ümber Päikesele. Sellist hetke tuntakse astronoomias periheelina ehk eestipäraselt päikeselähisena. Selle vastandiks on afeel ehk päikesekaug, mida saab sellel aastal tähistada 3. juulil.

Meil pole veel õnnestunud periheeli ja afeeli otseselt pildstada, kuid all näeb illustratsiooni, kuidas see välja võiks näha. Illustratsiooni aluseks on üks meie lõppenud aasta juulis tehtud foto Päikesest, mis on poolitatud ja üks pool 3,3 protsenti väiksemaks kahandatud. Võltsvärvides foto koosneb kusagil sajast parimast kaadrist, teleskoop Bresser Messier NT-203, kaamera ZWO ASI071MC pro, monteering EQ6R-PRO, päikesefilter Baader ASBF. Fotode liitmiseks, timmimiseks ja lõikamiseks kasutasime programme PIPP, Autostakkert, Registax ja Photoshop.

Täpsemalt asub täna pärastlõunal Maa Päikesest 147 103 686 kilomeetri kaugusel ehk ümmarguselt 5 miljonit kilomeetrit lähemal kui poole aasta pärast afeelis, kui tiirleme oma kodutähest 152 087 738 kilomeetri kaugusel. Maisete standardite järgi võib ju 5 miljonit kilomeetrit tunduda kujutlematu vahemaana (12x Kuule ja tagasi), aga suhtelise arvuna on muutus üsna tühine - meie planeedi orbiit ümber Päikese on praktiliselt ümmargune.

Saksa astronoom Johannes Kepleri planeetide liikumist kirjeldavatele seaduste kohaselt peab Maa Päikesele lähemal asudes liikuma kiiremini kui kaugemal. Tõepoolest, Maa orbitaalkiirus jaanuari alguses on 30,3 kilomeetrit sekundis ehk ligi 1 kilomeeter sekundis kiiremini kui juulis. See tähendab ühtlasi, et põhjapoolkera talv on ka keskmiselt viis päeva lühem kui suvi. Samas päikeseööpäevad on parasjagu kusagil pool minutit pikemad kui keskmiselt.

Päikesele lähemal asumine teeb ta meie taevas ka 3,3 protsenti läbimõõdult suuremaks kui juulis ning Maa saab tervikuna kusagil 7 protsenti rohkem päikesekiirgust. Näilise suuruse muutumist on võimalik ka ise koduste vahenditega testida. Näiteks kui teha täna ja juuli alguses päikesekettast sama kaamera, objektiivi ja suurendusega foto ning neid hiljem võrrelda.

Lisaks periheelile näeb täna õhtul Eestimaalt umbes kell 19:38 kuidas planeet Saturn kaob umbes veerandi jagu valgustatud Kuu pimedama poole taha, et teiselt valgustatud poolt umbes kell 20:42 taasilmuda. Kui kadumise ajal on Kuu kusagil 12 kraadi kõrgusel edelas, siis ilmumise ajal on see kõigest 6 kraadi kõrgusel. Varjutamise vaatlemine vajab seega üsna kaugele selget läänetaevast, mida võib hetkeprognooside põhjal lubada vaid Lõuna-Eestile.

Saturni varjutamist Kuu poolt näeb täna peamiselt põhjapoolkeralt.

Head vaatlemist!

Alpha Centauri

Siin on näha fotot meie Päikesesüsteemile lähimast tähesüsteemist - Alpha Centaurist. See koosneb kahest üksteisele suhteliselt lähedal tiirlevast päikesesarnasest tähest ja omakorda nende ümber tiirlevast punasest kääbustähest. Neist esimesed kannavad nimesid Rigil Kentaurus ja Toliman, mis tänu väiksele vahemaale (umbes sama mis Päikese ja Uraani vahel) paistavad nii silmaga vaadates kui ka antud fotol ühe heleda tähena. Tähistaevas hoiab see heleduselt neljanda tähe positsiooni. Nende ümber tiirleva jaheda kääbustähe Proxima Centauri nägemiseks on aga vaja kasutada juba teleskoopi ning isegi antud fotol tuleb päris täpselt teada kuhu vaadata (otsi fotolt noolt ja ringi). Proxima Centauri, asudes parasjagu oma suurematest ja heledamatest õdedest meie pool, on ühtlasi Päikesesüsteemile lähim täht. Selle kauguseks Päikesest on 4,25 valgusaastat.

Foto on tehtud Austraalias asuva Heavens Mirror observatooriumi 10cm refraktoriga ning töödeldud Chris Cantrelli poolt.

Kuidas seda vahemaad endale ette kujutada? Kui Päike kahandada golfipalli suuruseks ehk umbes 4 sentimeetriseks, siis umbes herne mõõtu Proxima Centauri asuks sellest 1250 kilomeetri kaugusel (Eesti-Austria vahemaa). Ja see on meile lähim umbes 400 miljardist Linnuteed moodustavast tähest. Tähtede omavahelised kaugused ja seega galaktikate mõõtmed on inimlikust vaatenurgast tõenäoliselt astronoomia kõige raskemini hoomatav aspekt.

Alpha Centauri süsteem asub Lõunapoolkera taevas Kentauri tähtkujus, mida paraku suuremast osast põhjapoolkeralt ei näe.