Lähipäevadeks lubab üle pika aja selgeid õhtuid ja öid ning saabunud on suurepärane võimalus tõeliselt pimedale tähistaevale pilk peale visata. Vahepeal on ju Maa asukoht Päikese ümber tiireldes muutunud ja seega meie öövaade veidi teises suunas kui näiteks varasügisel. Lisaks on kinnistähtede suhtes asukohti vahetanud juba antiikaegadets tuntud "rändajad" ehk planeedid.
Kuigi üle poole "kasvanud" Kuu kipub niinimetatud süvataeva objekte oma peegeldatud päikesevalgusega tuhmistama, on meil eelolevatel öödel võimalus ära näha kõik viis silmaga nähtavat Päikesesüsteemi planeeti. Need on piisavalt heledad, et Kuu neid ei sega. Lisaks neile tasub kindlasti vaadata Sõnnis asuvat Plejaadide täheparve ja Orioni suurt udukogu, mis isegi kuusärast mingil määral läbi paistavad.
Kohe hämaruse saabudes on võrdlemisi madalal lõunataevas näha üht väga heledat objekti, mida ületab heleduse poolest vaid Kuu. See on hetkel õhtutaevas särades Ehatähe hüüdnime kandev planeet Veenus. Särab see kuum Maa kaksikõde nii heledalt tänu suurusele, lähedusele ja selle läbipaistmatule kuid päikesevalgust hästi peegeldavale atmosfäärile. Veenus asub meist hetkel veel kaugemal kui Päike, millest saab aimu, kui seda näiteks läbi teleskoobi vaadelda. Nimelt paistab see otsekui miniatuurne 60 protsenti valgustatud kuuketas. Järgnevate kuude jooksul see ketas üha kahaneb, kuna Veenus tiirledes Päikesele lähemal kui Maa, jõuab meie planeedile järele.
Veenusest umbes 30 kraadi ida poole liikudes paistab Veevalaja tähtkujus planeet Saturn. Pealtnäha mõnd heledamat tähte meenutava planeedi tunneb ära selle poolest, et erinevalt tähtedest see silmnähtavalt ei vilgu. Teleskoobis õnnestub meil ära näha selle hetkel peaaegu serviti paistvad rõngad ning suuremad kuud. Neist heledaim on hiidkuu Titan, mis paistab planeedi lähistel selgelt punaka täpina.
Õhtu arenedes hakkab ennast kõrgele lõunataevasse pöörama gaasihiid Jupiter, mis on heleduse poolest Kuu ja Veenuse järel kolmas. Kätte leiab ta Sõnni tähtkujust punaka Aldebaraani lähistelt. Teiseks viidaks on tuntud Orioni tähtkuju (eestipäraselt Koot ja Reha), mis paistab Jupiteri all. Gaasihiidu teleskoobiga uurides on näha selle vöödilist atmosfääri ja nelja suurimat kuud, mis kõik ühes tasandis planeedi ümber tiirlevad. Hetkel on aasta parim aeg seda vaadelda, kuna alles laupäeval jõudis Maa sellega vastasseisu.
Veel kusagil 70 kraadi ida poole liikudes, Vähi tähtkuju keskelt, peaks olema võrdlemisi lihtne üles leida punakas Marss. Maavälise elu otsijatele juba üle sajandi huvi pakkunud planeet, mis on ka ainsaks potentsiaalseks alaliselt asustatavaks planeediks peale Maa, paistab teleskoopides pisikese punase kettana. Alles võimsamates teleskoopides võib näha selle valget polaarmütsi või väga hea "nägemise" korral mõnd tumedamat suuremat pinnavormi. Marsi vastasseisuni on veel aega.
Seni meie parim Marss. Teleskoop Bresser Messier 203NT, kaamera Nikon D5600+3x barlow. PIPP, Autostakkert, Registax (wavelets), PS.Umbes 600 parimat kaadrit 12 tuhandest. |
Seni meie parim Jupiter. Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO. 8x60sek - 20%. Firecapture, Autostakkert, Registax ja Winjupos. |
Viimase ja viienda silmaga nähatava planeedi nägemiseks tuleb oodata hommikuni, kui kusagil tunni jooksul on enne päikesetõusu madalal kagutaevas heleda tähena nähtaval pisikene Merkuur. Et Merkuur tiirleb ümber Päikese vaid 88 päevaga, on seda näha vaid siis kui see asub meie vaatenurgast ühel- või teiselpool Päikest. Lähipäevadel asub see niinimetatud suurimas läänepoolses kaugenemises. Hobiteleskoobid näitavad, et Merkuur paistab meile sarnaselt Veenusega pisikese ühelt poolt valgustatud sirbina.
Kuigi teatud väga soodsates olukordades on silmaga võimalik ära näha ka planeet Uraan, pole see praeguse kuufaasi puhul kindlasti võimalik. Binokli või teleskoobiga leiab selle kauge ja sinaka jäähiiu aga Sõnni tähtkujust Plejaadide täheparvest veidi madalamalt ja "paremalt".
Nagu ikka soovitame vaatlusele abiks võtta mõne stellaariumirakenduse, millest meie arvates parimaks ongi (osaliselt) vabavaraline Stellarium. Selle abil peaks kõik huvitavad objektid üles leidma.
Head vaatlemist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar