Jupiteri vastasseis 2024

Septembri esimesel nädalal jõudis Maa vastasseisu Saturniga. Nüüd on kord Päikesesüsteemi kõige suurema planeedi Jupiteri käes. Homme ehk 7. detsembril liigub Maa läbi Päikese ja Jupiteri vahelt, ehk kaks planeeti asuvad Päikese poolt vaadates enam-vähem ühel joonel. See tähendab, et Jupiter on nähtav praktiliselt kogu öö ning oma kõige kõrgemasse punkti lõunakaares tõuseb see astronoomilisel südaööl ehk umbes pool üks öösel.

Jupiteri on paljud kindlasti märganud viimastel kuudel ida- ja lõunataevas kõigist tähtedest palju-palju heledamalt särava "tähena", mis erinevalt tähtedest silmanähtavalt ei vilgu. Temast umbes 90 kraadi lääne pool (paremal) paistab Saturn ning umbes 50 kraadi ida pool (vasakul) punakas Marss. Lisaks on vahetult peale päikeseloojangut madalal lõuna ja edelakaares näha isegi Jupiterist heledamat Veenust. Ehk siis planeetide poolest on meie selle aasta sügis- ja talvetaevas üpris rikkalik.

Meie seni parim jäädvustus Jupiterist oktoobris, kui atmosfäär juhtus olema ebatavaliselt rahulik ja selge. Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO. 8x60sek - 20%. Firecapture, Autostakkert, Registax ja Winjupos.

Vastasseisu ajal, siis kui Päikese ümber kiiremini liikuv Maa aeglasemale Jupiterile niiöelda siseorbiidil järele jõuab, lahutab kaht planeeti "vaid" 611 miljonit kilomeetrit (viis korda rohkem kui Maa-Päikese vahemaa) ning meie vaatenurgast on hiidplaneet täielikult Päikese poolt valgustatud. Tegelikult jõuab Jupiteri ja Maa selle aasta väikseim vahemaa kätte juba eeoleval ööl, kuna kahe planeedi orbiidid ei ole täpselt ringikujulised.

Kuigi pilved sellel aastal Jupiteri vastasseisu vaatlemist ilmselt segavad, ei ole mõtet meelt heita. Kuigi tehniliselt on Jupiter kõige heledam ja suurem just vastasseisu ajal, ei suurene vahemaa tema ja meie vahel ka tulevate nädalate ja isegi kuude jooksul väga dramaatiliselt. Seega võimalusi selle vaatlemiseks peaks lähiajal avanema veel küll ja küll. Kusjuures lähikuudel on teda isegi mugavam vaadelda, kuna siis tõuseb Jupiter taevas kõrgele juba esimestel pimedatel õhtutundidel.

Jupiteri vaatlemiseks kõlbab igasugune suurendav optika. Isegi suhteliselt pisike binokkel või isegi korraliku zoomiga kaameralääts näitab ära, et Jupiter ei tiirle kauges kosmosesügavuses üksi. Tema ümber liiguvad neli suurt kuud- Io, Europa, Ganymedes ja Callisto, mille avastajaks ei olnud keegi muu, kui kuulus teleskoobipioneerist astronoom Galilei Galileo. Tänaseks on Jupiteri ümber kokku avastatud 95 kuud, kuid võrreldes eelnimetatutega on neist enamik vaid mõnekilomeetrise läbimõõduga asteroidid ning hobitehnikaga pole neid lootustki näha.

Umbes selline näeb Jupiter välja silmaga läbi teleskoobi vaadates.

Natukese korralikuma teleskoobiga ning heade vaatlustingimuste korral (planeet kõrgel taevas, atmosfäär puhas ja rahulik) võib aga osutuda võimalikuks näha pikki planeedi pöörlemistasandit katvaid tumedamaid vööte. Tegemist on piirkondadega, kus Jupiteri turbulentne ja vastassuundades puhuv atmosfäär sügavamale gaasihiiu sisemusse vajub. Tumedam värv tuleneb veidi teistsugusest temperatuurist ja keemilisest koostisest. Juhul kui Jupiter on meie poole vaatlemise ajal pööratud õige küljega (ühe pöörde tegemiseks kulub 10 tundi) võime sellel märgata Suurt Punast Laiku, mis kujutab endast Maast kaks korda suuremat tormisüsteemi, mis on meile teadaolevalt seal möllanud juba viimased 400 aastat. Teistmoodi huvitavaid vaatepilte pakuvad Jupiteri suurte kuude üleminekud oma planeedist, mille ajal on Jupiteril võimalik märgata nende varje.

Novembri viimasel nädalal jäädvustatud Jupiter läbi teleskoobi. Animatsioon koosneb 14 kaadrist, mis said kokku filmitud kokku umbes poole tunni vältel.

Jupiter on Päikesesüsteemi kõige kiiremini pöörlev planeet, mis teeb ühe pöörde 10 tunniga. See tähendab, et selle hiiglase ekvaator liigub kiirusega 12,5 kilomeetrit sekundis. Planeedi ümber on näha tiirlemas ka kaht selle kuud. Planeedile visuaalselt lähemal asub jäine Europa ja paremalt liigub selle poole vulkaaniline Io.

Kasutatud tehnika ja tarkvara: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO. 14x120sek - 20%. Firecapture, Autostakkert, Registax, PIPP, PS.

Kuigi Jupiter jääb enamikes hobiteleskoopides pisikeseks vöödiliseks kettakeseks, on selle mõõtmed maisete standardite järgi hoomamatud. Kui rääkida näiteks läbimõõdust, siis selle saavutamiseks peaks ritta panema 11 maakera. Ruumala poolest mahuks selle sisse 1300 Maad. Kusjuures kõik teised Päikesesüsteemi planeedid mahuksid Jupiteri sisse ära ja omajagu ruumi jääks ülegi. Massi on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosneval Jupiteril aga koguni nii palju, et see ei pöörle tehniliselt ümber Päikese, vaid Päike ja Jupiter pöörlevad ümber ühise raskuskeskme, mis asub 30 000 kilomeetrit väljaspoolt Päikese pinda.

Juhul kui satute juba õhtul varakult Jupiteri vaatlemiseks teleskoopi üles seadma, siis ära unustage pilku heitmast ka kasvavale Kuule, Veenusele, Saturnile ja Marsile. Lisaks on meie hilisõhtune taevas juba täitsa pime, mis tähendab, et nähtavale on tulnud lai valik süvataeva objekte. Edelasuunast tasub näiteks vaadelda Hantli planetaarudu (M27) Rebases ning M7, M15 ja M2 keraparvi Nooles, Pegasuses ja Veevalajas. Kõrgelt lõunataevast leiab eest Andromeeda (M31) ja Kolmnurga (M33) galaktikad samanimelistest tähtkujudest, Persuse kaksikparve (NGC 869 ja NGC 884) Perseusest ja Sõela hajusparve ehk Plejaadid (M45) Sõnnist. Nende kõigi kätteleidmiseks tähistaevast soovitame kasutada rakendust nimega Stellarium.

Vastasseis tähendab, et Maa on teise planeediga Päikese poolt vaadates ühel joonel. Kuna Maa asub Päikesele lähemal, siis tiirleb see kiiremini.