Astronoomiaklubi astrofotod: Jupiter, Saturn, Marss, Uraan ja Kuu

Eelmise nädala keskel sai paaril selgel õhtul üles pildistatud (või õigemini filmitud) Päikesesüsteemi planeete ja Kuud. Vaid varaõhtutel väga heledalt edelataevas paistev Veenus ja hommikul vahetult enne päikesetõusu näha olev Merkuur jäid teatud põhjustel kollektsioonist puudu. See viga tuleb esimesel võimalusel parandada.

Siia on Kuu lõunapooluse kõrvale kokku kleebitud kõik jäädvustatud planeedid mõõtkavaliselt. Ehk siis teleskoobis on nende suurus selline Kuuga võrreldes. Vastavalt Kuu ja planeetide kauguste muutusele Maast, need suuruste vahekorras tasapisi kõiguvad.

Kuu ja planeetide suuruste võrdlus teleskoobis. Iga taevakeha juures on täpsustatud selle läbimõõt võrreldes Maaga ja kaugus Maast.

Mõne sõnaga kasutatud tehnikast.

Planeetide ja Kuu pildistamiseks tuleb neist kõigepealt jäädvustada videoklipid. Mida kiirema kaadrisagedusega seda teha õnnestub, seda parem. Kuna Jupiter pöörleb kõigist planeetidest kõige kiiremini (9,8 tunniga) ei tohiks klipid tema puhul olla pikemad kui kolm minutit. Vastasel korral hakkab planeedi pöörlemine edasiste sammude käigus lõppkujutist hägustama. Saturni puhul on samaks ajapiiranguks kuus minutit ja Marsi puhul viis. Kuu puhul see aeg mõistlikkuse piirides oluline ei ole. Jäädvustamiseks sobivad näiteks programmid Sharpcap või Firecapture.

Videotes sisalduvad üksikutest kaadritest tuleks valida kõige paremad (atmosfäär virvendab ning osad kaadrid on teistest selgemad) ning need omavahel stäkkida (inglise keeles stacking). Sellist tehnikat kutsutakse inglise keeles lucky imaging ehk eesti keelses otsetõlkes õnnelik jäädvustamine. Selleks on ilmselt siiani parimaks programmiks vabavaraline Autostakkert.

Saadud foto on esmapilgul väga udune, kuid sisaldab tegelikult rohkelt lisainfot. Selle info väljatoomiseks on vaja fotot teravustada. Selleks on mitmeid programme, kuid neist tõenäoliselt endiselt kõige enamkasutatav on vabavaraline programm Registax. Täpsemalt tuleb kasutada üht selle funktsiooni nimega wavelets, mis võib esmapilgul tunduda võrdlemisi keeruline, kuid mille kohta leiab internetist ohtralt juhendeid.

Kauge jäähiid Uraan.

Saturn ja selle rõngad.

Marss. Üleval paistab selle heledam põhjapolaarmüts.

Jupiter ja selle kaks kuud. Paremal vulkaaniline Io ja vasakul kaugemal jäine Callisto.

Kui foto on teravustatud tasub seda mõne fototöötlusprogrammiga (GIMP, Photoshop) veel natukene värvide, heleduse ja kontrasti suhtes peenhäälestada. Photoshopis sobib selleks kõige paremini Camera raw filter nimeline tööriist.

Teleskoop, kaamera ja lisad: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO.

ZWO uv/ir cut filter on vajalik kaamerate ees, mille sensor on tundlik ka nähtavatest lainepikkustest väljaspool. Asi selles, et erinevate lainepikkuste fookuspunkt on erinev ning neid kõiki kaasates on jäädvustused mõnevõrra udusemad. Antud filter "lõikab" need ära.

ZWO ADC on kahest omavahel liigutatavast prismast koosnev vidin, mille eesmärgiks on korrigeerida atmosfääri dispersiooni, mis tekitab madalal asuvate objektidele sinised ja punased servad. Korrektori häälestamiseks saab kasutada eelmainitud Sharpcapis ja Firecapturi programmides sisalduvaid spetsiaalseid tööriistu.

Kaamera ZWO ASI678MC-PRO on võrdlemisi tundlik ja seega kiire kaadrisagedusega planetaarkaamera.