Neitsi galaktikaparve servas asub galaktika M104, mida tuntakse laiemalt Sombreero galaktika nime all. Omapärase kujuga tolmuriba tõttu on see üks astrofotograafide meelisobjekte, mis kahjuks meie talvises taevas Kaarna ja Neitsi tähtkujude piiril üle 20 kraadi lõunahorisondist kõrgemale ei tõuse.
Sombreero on Linnuteest vaid veidi väiksem, kuid asub meist umbes 30 miljoni valgusaasta kaugusel ning on seetõttu isegi kogukates teleskoopides nähtav kui pisike hele pallike, mida läbib tumedam triip. Täpsemate detailide nägemiseks läheb tarvis korralikku astrofototehnikat või siis näiteks kosmoseteleskoopi...
 |
| Sombreero Hubble kosmoseteleskoobis. Suuremalt: https://upload.wikimedia.org/.../M104_ngc4594_sombrero... |
 |
| Sombreero Hubble ja nüüdseks töö lõpetanud Spitzeri kosmoseteleskoopide koostöös. |
Kui Hubble kosmoseteleskoop Sombreerot 2003. aastal nähtavas valguses pildistas, sai sellest praktiliselt kohe üks selle legendaarsemaid jäädvustusi. Tõenäoliselt on seda fotot kusagil või millalgi näinud paljud. Meie klubi kodulinnas Tõrvas näeb seda näiteks mitmemeetriseks venitatud kangastrükis kohaliku Pubi Juudase tagaseinas.
Nüüd on seda jäädvustanud järgmine kuulus kosmoseobservatoorium nimega James Webb, mis erinevalt Hubblest vaatas kaugelt galaktikast lähtuvat elektromagnetkiirgust niinimetatud kesk-infrapunas (lainepikkus 4,9 - 28,8 mikronit). See lubab eelkõige näha sealset jahedamat tolmurõngast ilma sadade miljardite tähtede ja nende poolt valgustatud gaasi/tolmu ülevalgustava särata.
 |
| James Webbi vaade Sombreero galaktikale. Suuremalt: https://stsci-opo.org/STScI-01JCGZ6RZ1Q80P6R5J90FASFQ3.png |
 |
| Sombreero kesk-infrapunas (üleval) ja nähtavas valguses (all). |
Pikalt on arvatud, et Sombreero hiiglaslik tomurõngas on paigaks, kus toimub aktiivne täheteke. Aimu annaksid sellest infrapunaselt helendavad udukogud. Webbi vaatlused näitavad, et see ei vasta tõele. Kui võrdlemisi rahulikus Linnutees arvatakse tähetekke määraks ümmarguselt kaks tähte aastas, siis Sombreeros on see vähem kui üks täht aastas. Teise üllatusena leiti, et Sombreero tuum ei koosne mitte tihedalt pakitud tähtede kerast, vaid pigem nende kettast. Ketta keskel peitub umbes 9 miljardi Päikese massiga supermassiivne must auk, mis näib aktiivselt kuid mitte liialdavalt "toituvat" sellesse langevast materjalist.
Need kaks uut teadmisekildu võivad esmapilgul tunduda triviaalsetena. Kuid samas eelnevad arvamused (kiire täheteke ja tähtede halo) tuginesid mingitele tollel hetkel arvatavasti õigetele eeldustele. Nüüd tuleb vaatluslikult välja, et need olid ekslikud. Sellises olukorras on automaatne teaduslik reaktsioon küsida, et miks need olid ekslikud, ehk mis on meie eeldustes valesti. Võib olla meie lehe jälgijatele ei pea seda eradi meeldi tuletama, kuid see ongi see, mille nimel ja varal teadus töötab. Kui eksperiment (astronoomias asendab seda vaatlus) ei klapi teooriaga, siis on toimumas midagi huvitavat ning uued avastused on võimalikud.
James Webb asub kuuldavasti Sombreero galaktika puhul varsti uurima selle kolmandat eripära. Tuleb välja, et kõnealune galaktika on oma tüübi ja suuruse kohta ebatavaliselt rikas kerasparvede poolest. Kerasparved kujutavad endast iidseid ja väga tihedaid tähekogumeid, mis arvatakse olevat moodustunud universumi algupäevadel. Kuidas täpsemalt, jääb esialgu vastuseta. Linnutees leidub selliseid kerasparvi ligemale 200 (kuulsaim meie taevas on M13). Sombreeros, mis on Linnuteest väiksem, leiab neid aga vähemalt 2000. Millest selline kerasparvede rikkus just sellises galaktikas, on järjekordselt üks põnev küsimus...
...
NASA ja ESA koostöös valminud James Webbi kosmoseteleskoop, olles sisuliselt inimkonna kõige täpsem vaatlusriist, on arusaadavalt nõutud ressurss. Oktoobri keskel lõppes ettepanekute voor, millega astronoomid üle maailma said endale sellest algavaks aastaks tükikest küsida. Kokku esitati rekordilised 2377 ettepanekut, mis oleks nõudnud kokku umbes 78 000 tundi vaatlusaega. Kuna aastasse mahub vaid 8760 tundi, siis ettepanekute ja reaalsuse vahekord on kurb 9:1.
Küll oleks hea, kui James Webbi sarnaseid teleskoope oleks näiteks kümme. Seda ei oleks tegelikult palju küsitud. James Webbi eelarve 23 aastase ajaperioodi jooksul on kusagil 9,7 miljardit dollarit. Samal ajal on ainuüksi USA eelarve sama perioodi jooksul olnud 101 triljonit dollarit. Kui teha kiire arvutus, siis James Webb hõlmab sellest 0,0095 protsenti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar