Peab tunnistama, et allolevad kaadrid näevad välja otsekui mingi abstraktne simulatsioon. Kuuluvad need aga kosmosesond Cassinile, mis uuris Päikesesüsteemi üht kaunimat hiidplaneeti - Saturni - aastatel 2004-2017. Video koosneb 34 fotost, mis Cassini tegi 2007. aastal Saturni võimsa rõngasüsteemi tasandit 12 tunni jooksul läbides. Fotodest koosnevat videot on kaadreid interpoleerides ja lisades tehtud sujuvamaks.
Video algab kui Cassini asus Saturnist 900 tuhande kilomeetri kaugusel ning rõngaste suhtes 8 kraadise kalde all. Parasjagu olid need sealt nähes Päikese poolt valgustatud. Liikudes planeedi lõunapoolkeralt põhjapoolkera suunas näivad need hetkeks kaduvat, et kohe taasilmuda. Siis näeme me neid tänu teiselt poolt paistvale ja rõngamaterjalis hajuvale päikesevalgusele. Vahepeal näeme kaadritest läbi liikuvat Saturni kuut kuud (hetkeseisuga on neid seal teada 146), millest suurimad on jääkuu Enceladus ja Mimas.
Saturni rõngad koosnevad erineva suurusega jää-, tolmu- ja lumetükkidest, mis jagavad kõik umbes sama tiirlemistasandit. Rõngad koosnevad tegelikult omakorda veel tuhandetest peenematest rõngastest, mille vahel on väiksemad ja suuremad vahed. Peamised rõngad kannavad A, B ja C tähiseid ning suurim vahe või lõhe, mida on võimalik isegi Maalt teleskoobiga eristada, kannab sarnaselt sondile Cassini nime (Saturni neli suurimat kuud ja Cassini lõhe avastanud Itaalia astronoom Giovanni Cassini auks).
Saturni rõgaste suurim laius on tohutud 284 tuhat kilomeetrit. Paksuseselt on need aga võrreldes ulatusega üliõhukesed. Mõnedes kohtades on nende paksus vaid 10 meetrit, ulatudes teatud juhtudel ühe kilomeetrini. Keskmiselt võib öelda, et need on 100 meetrit paksud. Kuidas seda laiuse ja paksuse vahekorda endale ette kujutada? Kui võtta standartne koopiapaber, mille paksus on 0,1 millimeetrit, siis Saturni rõngaid mõõtkavas järgi tehes peaks sellest kokku panema 282 meetrise läbimõõduga rõnga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar