Kuu aega tagasi avastati Hawaiil ATLAS vaatlusprogrammi poolt uus niinimetatud Kreutzi päikeseriivajast* komeet tähisega C/2024 S1 (ATLAS). Selle orbiidi mõõdistamised näitasid, et oma kõige lähimas punktis ehk periheelis peab see Päikesest või õigemini Päikesesüsteemi barütsentrist (raskuskeskmest) mööduma vaid 1,2 miljoni kilomeetri kauguselt. Võrdluseks, et Päikese enda raadius on kusagil 700 tuhat kilomeetrit ning alles nädal tagasi veel meie taevas silmaga eristatav olnud komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS) möödus oma lähimas punktis 58 miljoni kilomeetri kauguselt Päikesest.
Niivõrd lähedane möödumine, mis tõepoolest pole kaugel riivamisest, pidi aset leidma 28. oktoobril. Prognooside kohaselt oleks komeet pidanud peale seda Päikesest jällegi kaugenedes meie planeedi (lõunapoolkera)taevas küündima tähesuuruseni -6 või -7**. See oleks teinud selle oluliselt heledamaks kui planeet Veenus ehk tegemist oleks olnud Päikese ja Kuu kõrval kõige heledama objektiga meie taevas. Selle kõige lähedus Halloweenile tähendas, et komeet sai otseloomulikult kohe peale avastamist hüüdnimeks Halloweeni komeet.
Astronoomid hoiatasid juba alguses, et inimesed oma ootusi liiga suureks ei puhuks, kuna Kreutzi päikeseriivajad on kurikuulsad oma kombe poolest juba enne periheeli laguneda. Juba paari nädala eest hakkasid saabuma järjest vaatlused, mis näitasid, et komeedi heledus kasvas ja kahanes ootamatult. See tähendas, et jääst ja tolmust komeedi küljest on suure tõenäousega eraldunud mitu suuremat tükki.
Esmaspäeval, vaid kaks tundi enne seda kui kõrvetavas päikeselõõsas kihutav komeet oleks saavutanud periheeli, kinnitasid SOHO vaatlused, et komeet on lõplikult lagunenud ning "kustunud". Ju siis ei pidanud see Päikese kuumusele, valgusrõhule ja loodejõududele lihtsalt vastu ning killustus. Väikesed killud aurustusid peale seda otsekui kuumale pliidirauale visatud lumi. Kahju. Kuigi meie laiuskraadilt oleks olnud seda nagunii üsna kehv vaadelda, oleks see vähemalt lõunamaade rahvale pakkunud vaatepilti, mida pole nähtud kaua.
Üleval aegvõte NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) koostöös valminud kosmoseobservatooriumilt SOHO (Solar and Heliospheric Observatory), mis vaatleb pidevalt Päikese vahetut ümbrust. Kõnealust komeeti on näha sellele lähenemas alt servast.
*Kreutzi päikeseriivajad on komeetide perekond, mis avastati 1888. aastal Saksa astronoom Heinrich Kreutzi poolt. Tegemist on tõenäoliselt sajandite või isegi tuhandete aastate eest Päikese lähistel lagunenud suure komeedi tükkidega, millel on kõigil sarnane orbiit. Üks viimase aja heledamaid Kreutzi päikeseriivajaid oli komeet Ikeya–Seki, mida oli Maalt erakordselt heledana näha 1965. aastal. Hilisem, kuid samuti väga hele sama perekonna komeet oli C/2011 W3 (Lovejoy), mida nägi lõunapoolkeralt 2011. aastal.
**Suurim näiv heledus ehk magnituud (mag) ehk tähesuurus on logaritmine skaala taevas paistva taevakeha näiva suuruse/heleduse määramiseks. Ebaintuitiivselt käib see tagurpidi, mis tähendab, et mida väiksem arv seda heledam. Näiteks Päike on selle järgi -26, täiskuu -12,9, Veenus -4,14, Jupiter -2,2, Siirius -1,47, Vega +0,03, Andromeeda galaktika +3,44, Uraan +6,03. Sealt edasi üle +6,5 muutub objekt nii nõrgaks, et keskmine inimene ei suuda seda enam silmaga eristada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar