kolmapäev, 16. oktoober 2024

Komeedivaatlus Tõrvas

Siit-sealt on korduvalt läbi käinud, et oktoobri teises pooles ripub meie õhtutaevas komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS). Heledusekõveraid uurides võib väita, et võimsuse poolest pole meie taevast nii hele komeet külastanud juba viimased 27 aastat (viimane 1997. aasta Pons-Brooks). Paraku pole ilm lubanud meil seda silmaga nähtavat komeeti veel Tõrvast vaadelda.

Parandame selle vea ja kutsume ka kõiki teisi huvilisi meiega liituma. Vaatame täna õhtul Tõrva linna servas teleskoobi ja binokliga komeeti ning üritame seda ka pildistada. Lisaks õnnestub meil tõenäoliselt vaadata ka peaaegu täiskuud ja planeet Saturni.

Komeedivaatluse asukoht kaardil. Link google mapsis: https://maps.app.goo.gl/KnEieZ3qM1yC45re9

Komeedi asukoht tähtede ja tähtkujude suhtes täna õhtul. Paremal olev Artuurus on hetkel läänetaeva kõige heledam täht, millest tuleks komeeti otsides liikuda paarkümmend kraadi lõuna poole. Pilt pärineb programmist Stellarium.

Viljam Takise eilne telefonifoto komeedist Soomaa rahvuspargist. Silmaga nähtavuse kohta vastas autor, et "sigahästi on silmaga näha". Täna on komeet tähtede suhtes juba mõned kraadid kõrgemal.
Kuna vaatlusriistu meil napib, aga uudishimulikke silmapaare võib kohale tulla mitmeid, siis palume kõigil võimalusel kaasa võtta oma teleskoobid, binoklid, monoklid, prillid ja muu suurendava optika (ka hea zoomi/objektiiviga kaamera sobib). Saate ise vaadata ja teistele ka jagada.
Kuna komeet asub vahetult peale päikeseloojangut madalal läänetaevas, siis vaatluse asukohaks on seekord Kaarlimäe tänava mõttelise jätku (see pikk sirge teelõik) kõrval asuv põllunurk - meie tavalisest vaatekohast paarsada meetrit edasi. Seal on avatud vaade läände. Tähistame vaatluse asukoha ka ühe auto katusele paigaldatud kollase laternaga, mis peaks juba kaugelt silma paistma.
Koguneda võib peale päikeseloojangut ehk umbes kell 19:00. Komeet püsib vaadeldavana umbes poole üheksani. Peale seda see loojub ning ka pilved pressivad peale. Riidesse tasub ennast panna väga soojalt!

teisipäev, 15. oktoober 2024

Vaade virmalistele orbiidilt

Paremat vaadet annab vist otsida. See foto kolmapäevastest virmalisest, mis pakkusid ka Eesti kohal vaatemängu, on tehtud läbi Rahvusvahelise kosmosejaama külge dokitud Crew Dragon Endeavour süstiku akna. Selle autoriks on USA astronaut Mathew Dominick, kes oli sunnitud selles ruumi kokkuhoiu eesmärgil ööbima. Nimelt ootavad tema ja ta meeskond juba ligi nädal aega orkaan Miltoni rahunemist, et peale üle seitsme kuu pikkuseks veninud missiooni tagasi Maale naasta.



esmaspäev, 14. oktoober 2024

Europa Clipper on teel Jupiteri ja selle jääkuu suunas

Täna, 14. oktoobri õhtul peaks Floridast Canaverali neemelt Jupiteri ja selle jäise kuu Europa suunas startima NASA üks viimase aja ambitsioonikamaid missioone - Europa Clipper. Oma teekonnale saadetakse see SpaceX-i võimsaima Falcon Heavy raketi pardal. Start peaks toimuma Eesti aja järgi kell 19:04.

Idee, millest Europa Clipper välja kasvas, sai alguse juba üheksakümnendate lõpus, kui Jupiteri süsteemi 1995-2003 uurinud NASA Galileo sond avastas, et selle neljast hiidkuust väiksema Europa jäise kooriku all loksub tõenäoliselt vedela vee ookean. Samuti leiti märke sellest, et sellest ookeanist võib siit-sealt välja pursata mõni jäägeiser. Soovides seda kõike lähemalt uurida pakuti algselt välja mõte saata sond kuu orbiidile. Paraku tiirleb Europa Jupiterile piisavalt lähedal, et asuda selle võimsa magnetvälja poolt tekitatud radioaktiivsuse vööndites. Seal ei suudaks elektroonika üle aasta töökorras püsida. Lisaks suudavad tänapäevased sondid koguda ja saata andmeid oluliselt kiiremini, kui neid Maal võimalik vastu on võtta (sellele seab ka piirid Maal asuvate vabade raadioantennide hulk).

Jupiteri kuu Europa, pildistatud Juno sondi poolt 2022. aastal.

Europa jäine ja pragunenud pind.

Europa suuruse võrdlus Maa ja Kuuga.

Lahendamaks mingil määral mõlemad probleemid otsustati loobuda mõttest saata sond Kuu orbiidile, vaid panna see tiirlema väljavenitatud orbiidile Jupiteri enda ümber ning külastada Europat vaid lähedaste möödalendude käigus. Nii on võimalik sondi mõjutava radioaktiivsuse hulka oluliselt piirata ning kiirete möödalendude (kõrgus kuu pinnast saab olema 25 kuni 2700 kilomeetrit) vahel saab sond rahulikult kogutud infohulga Maale edastamisega tegeleda. Kokku on 3,5 aastase missiooni jooksul plaanis teostada 44 möödalendu, mis on ajastatud ja sihitud selliselt, et kaardistatud saab terve Kuu pind.
Europa Clipper on NASA seni kõige suurem ja massiivsem kosmosesond. Ligi 6 meetrit kõrge ja lahtivolditud päikesepaneelidega 22 meetrit laial automaatjaama stardimass on üle kuue tonni (sellest kolmandiku moodustab raketikütus, millest suuremat osa läheb tarvis Jupiteri orbiidile sisenemiseks). Osaliselt on sellise massi taga ka vajadus sondi õrna elektroonikat kiirguse eest varjestada. Näiteks selleks on see pakitud sügavale sondi keskmesse ning veel omakorda varjestatud 150 kilogrammise alumiiniumist ja titaanist kiirguskilbiga.
Lisaks kahele väga kõrge lahutusvõimega kaamerale on Europa Clipper varustatud seitsme teadusliku instrumendiga. Neid kõiki nimetada ja kirjeldada siin ei jõuagi, kuid võib öelda, et nendega soovitakse varasemast oluliselt lähemalt uurida Europa geoloogiat, vedela vee ookeani, keemilist koostist ning võimalusi seda kunagi tulevikus asustada.

Kunstniku nägemus Europa Landerist oma sihtkohas.

Europa ookean ja sellest pruskuv geiser.

Europa Clipper enne starti.

Arusaadavalt pakub planeediteadlastele (Jupiteri kuid saab ette kujutada kui pisikesi planeete) ja astrobioloogilidele kõige suuremat huvi just see vedela vee ookean, mis võib Europa puhul olla keskmiselt kuni 70-90 kilomeetrit sügav. Seda katab 10-30 kilomeetri paksune jääkiht, mis võib teatud juhtudel olla pragunenud, lubades veel jõuda isegi kohati selle pinna alla või isegi sellest väljaspoole. Astronoomid arvavad, et Europa ookeanit hoiab vedelana seestpoolt niinimetatud loodeline soojendamine. Nimelt deformeerib Jupiter ja selle teised suured kuud pidevalt Europa kuju, mis tekitab hõõrdumist ning see omakorda soojust. Nii võib selle ookeani põhi olla kaetud hüdrotermiliste lõõridega (sisuliselt kuumaveeallikatega), mis võivad pakkuda sobivat keskkonda elu tekkeks.
Kuigi täiesti kindlad tõendid puuduvad, purskuvad sarnaselt Saturni jäise väikekuu Enceladusega tõenäoliselt ka Europa pinnalt siit-sealt välja jäägeisrid. Europa Clipper on selleks puhuks varustatud massispektromeetriks kutsutud instrumendiga, mis suudab mõnest taolisest jäägeistrist läbi lennates kogutud jää koostist analüüsida. Väidetavalt on see niivõrd tundlik, et suudab ühest kogutud jäähelbest tuvastada isegi üheainsa bakteriaalse raku. Oleks keeruline ületähtsustada taolise avastuse olulisust meie vaadetele elu tekkest ja levikust kosmoses. Sest, et kui elu tekkis kahel Päikesesüsteemi taevakehal üksteisest eraldi, tekib see tõenäoliselt kõikjal universumis ning meie galaktika kubiseb maavälisest (tõenäoliselt küll enamasti mikroobsest) elust.

Jupiteri ümbritseva kiirgusvööndi ulatus ja tugevus.

Europa arvatav siseehitus.

Europa Clipperi eesmärgiks on lisaks eelmainitule välja luurata ka maandumispaik NASA hetkel veel ehitatavale Europa Lander nimelisele maandurile. See peaaegu täielikult elu leidmiseks disainitud maandur peaks Jupiteri poole teele minema 2027. aastal ning jõudma sinna 2030. aastaks ehk umbes samaks ajaks kui sinna jõuab Europa Clipper. Kahe missiooni erinev reisiaeg on tingitud Päikesesüsteemi planeetide asetumisest stardi ajal. Näiteks Europa Clipper peab Jupiterini jõudmiseks sooritama kõigepealt peale starti niinimetatud gravitatsioonilised möödalennud Marsist ja Maast. Ärgem ka unustada, et 2031. aastal jõuab Jupiteri süsteemi ka Euroopa Kosmoseagentuuri JUICE missioon, mis asub omakorda uurima planeeti ja selle kuid. Hetkel on Jupiteri uurimas NASA Juno sond, mis peaks seda tegema senikaua kui sond vastu peab. Ehk siis mingil hetkel järgmise kümnendi alguses võib Jupiteri süsteemis korraga tegutseda koguni neli maist missiooni. Uhke värk.
Et Europa Clipperi missiooni rahva seas promoda, asub selle pardal ka üks maine süboolne meene või "sõnum pudelis". Selleks on tantaalist* tahvel, mida kasutakse sondi elektroonika varjestuse sulgemiseks ning mille kahel küljel on mitu sõnumit Maalt. Ühel selle küljel on graafilised kujutised sõnast "vesi" kokku 103 keeles (eesti keelt kahjuks sealt ei leia). Tahvli teisel küljel on Drake võrrand**, vesiniku ja vesinikoksiidi spektraaljooned (nn veeauk), planeediteadlase Ron Greeley portree, pilt Päikesesüsteemist ja selle keskel asuvast pudelist (selle sees asub veel omakorda mikrokiip, millele on graveeritud 2 620 852 inimese nimed) ning ameerika luuletaja Ada Limóni poeem "In Praise of Mystery: A Poem for Europa" (tõlkes "Ülistamas müsteeriumi: Luuletus Europale"), mis on tahvlile graveeritud tema enda käekirjas.
Europa Clipperiga kaasa mineva tantaalist tahvli tagumine külg.

Europa Clipperiga kaasa mineva tantaalist tahvli eesmine külg.
Kuna luuletust me küll tõlkida ei julge, siis toome selle all ära originaalkeeles:
In Praise of Mystery: A Poem for Europa
Arching under the night sky inky
with black expansiveness, we point
to the planets we know, we
pin quick wishes on stars. From earth,
we read the sky as if it is an unerring book
of the universe, expert and evident.
Still, there are mysteries below our sky:
the whale song, the songbird singing
its call in the bough of a wind-shaken tree.
We are creatures of constant awe,
curious at beauty, at leaf and blossom,
at grief and pleasure, sun and shadow.
And it is not darkness that unites us,
not the cold distance of space, but
the offering of water, each drop of rain,
each rivulet, each pulse, each vein.
O second moon, we, too, are made
of water, of vast and beckoning seas.
We, too, are made of wonders, of great
and ordinary loves, of small invisible worlds,
of a need to call out through the dark.
Europa Clipperi stari saab otseülekandes jälgida siit: https://www.youtube.com/watch?v=uDN_pdOQKe8
*tantaal on väga tugev metall, mis on keemiliselt ülimalt inertne ning sellel on väga kõrge sulamistemperatuur. Ehk see peab kosmoses hästi vastu.
**Drake võrrandi ja selle tähenduse kohta kirjutasime aastaid tagasi siin: https://www.astromaania.ee/.../fermi-paradoks-ehk-kus-nad...

pühapäev, 13. oktoober 2024

Starshipi maandumine India ookeanis

Eelmise postituse jätkuks...

Ka Starshipi katselennu lõpp oli edukas. Raketi teine aste maandus tund ja viis minutit peale starti India ookeani niiöelda pehmelt ja kontrollitult. All selle kohta osaliselt kiirendatud video.
Sellega said täidetud kõik katsetusega saavutada tahetud etapid. Teatavasti eelmisel katsetusel kippus Starship atmosfääri sisenedes ära lagunema. Hetkel midagi sarnast vähemalt videost silma ei hakanud.

Järgmise katsetuse eesmärgiks on ilmselt ka Starship pehmelt ja turvaliselt kuival maal maandada. Kui see õnnestub, võib juba hakata vaikselt väitma, et inimkonna käsutuses on enneolematuid võimalusi pakkuv rakett, millest saab oluline osa meie liigi avastusretkedest Päikesesüsteemis.

Starship Super Heavy maandumine

SpaceX-i Starshipi ehk maailma kõige suurema ja võimsama raketi viies katselend on siiani kulgenud igati edukalt. Näiteks suudeti esmakordselt (tegelikult ka esmakordsel katsel) "kinni püüda" selle massiivne esimene aste, mida saab nüüd taaskasutada. Raketi teine aste siseneb hetkel India ookeani kohal atmosfääri, et viimaks selle kohal pehmelt maandumist simuleerida.

All video raketi stardist, eraldumisest ja esimese astme maandumisest spetsiaalse torni tugede vahele. Vaatepilt on igatahes võimas.



neljapäev, 10. oktoober 2024

Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) on peagi meie taevas

Astrofotograaf Gerald Rhemanni foto komeedist C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS), mis peaks juba mõne päeva pärast meie laiuskraadidel vahetult peale päikeseloojangut nähtavaks muutuma. Vaatama peaks madalale läänetaevasse ning komeedi heleda tuuma märkamiseks tasuks vähemalt alguses binokkel või pika säriajaga kaamera appi võtta. Päev-päevalt tõuseb komeet üha kõrgemale, mis tähendab, et seda näeb üha pimedamas taevas. Samas selle näiv heledus langeb Päikesest eemaldudes võrdlemisi kiiresti. See tähendab, et mingil hetkel on selle vaatlemiseks kõige optimaalsem aeg. Hetkel seda päris päeva pealt prognoosida ei oska.

Fotol on näha sinisena komeedi ioonsaba ehk päikesevalguse käes aurustunud ning Päikesest alati eemale suunatud saba. Valgena paistab komeedi tolmusaba, ehk veidi raskematest osakestest koosnev moodustis, mida Päikese valgusrõhk nii tugevalt ei mõjuta ning mis seetõttu "vaatab" teises suunas.

Pikemalt kirjutasime sellest siin: https://www.astromaania.ee/.../taevast-kulastab-komeet... 

esmaspäev, 7. oktoober 2024

Tulekera Tartu kohal

Täna öösel kell 4:41 oli Eesti kohal näha võimast ja võrdlemisi aeglaselt kulgevat meteoori.

Video Tartu linnakaamerast.

Originaalpostitus Virmalisteküttide grupis:
https://www.facebook.com/share/r/6UiTj8LzV56ayZ3U/

Here missioon stardib uurima asteroidipaari

Täna või homme peaks Floridast Canaverali neemelt startima kosmosemissioon nimega Hera. Tegemist on mõnes mõttes Euroopa Kosmoseagentuuri jätkumissiooniga NASA DART missioonile, mille käigus põrgatati natuke enam kui kaks aastat tagasi asteroid Dimorphosega mitu kilomeetrit sekundis liikuv kosmosesond. Selle eesmärgiks oli sisuliselt kineetilise mürsuna muuta õige pisut Dimorphose orbitaalkiirust oma emaasteroid Didymose ümber. Pikemas plaanis on tegemist inimkonna esimese katsetusega tahtlikult ja kontrollitult muuta asteroidide trajektoori, millest õpitud kogemused võivad olla hindamatud olukorras kus teha tuleb sama Maad ohustavate taevakehade puhul.

DARTi kokkupõrge Didymosega, nähtuna Licacube nimelise minisatelliidi pardalt 2022. aasta septembris.

DARTi missioon oli edukas. Kokkupõrke tagajärjel kahanes 160 meetrise Dimorphose orbiidi periood endast mitu korda suurema Didymose ümber 32 minuti võrra. Kuigi seda ei olnud iseenesest palju, võib taoline pisikene muutus olukorras, kus me teame, et asteroid ohustab Maad mitu aastat tulevikus, olla määravaks liigi hävingu või säilimise vahel (väikesed muutused võimenduvad aja jooksul).

Loodetavasti varsti planeetidevahelisse ruumi startiva Hera eesmärgiks on asuda 2026. aasta detsembrist Didymose orbiidile ning uurida muuhulgas lähemalt DARTi poolt tekitatud löögikraatrit. Seeläbi saab aimu asteroidi siseehitusest, koostisest ja kuidas taoliste kokkupõrgete käigus energia vabaneb. Lisaks suuremale Hera sondile, on missiooniga kaasas kaks kingakarbi mõõtu kuup-sateliiti nimedega Milani ja Juventas, mille ülesandeks on kaardistada Didymose gravitatsioonivälja ja mineraalkoostist. Lisaks üritavad need oma missiooni lõpuks ka sellel maanduda.

Hera pakituna Falcon 9 ninakoonusesse.

Kustniku nägemus Herast ja sellega kaasas olevatest kuupsatelliitidest Didymost uurimas.

Hera laboris
Hera start SpaceX Falcon 9 raketi abil peaks aset leidma täna kell 17:52. Juhul kui ilm seda ei luba, toimub uus katse homme. Hetkel on olud Floridas üsna pingelised, kuna lähipäevil peaks sinna saabuma orkaan Milton.
Otseülekannet stardikatsest saab vaadata siit: https://www.youtube.com/live/kHoKhL56KZ0?si=nk7-J9xENH_tLUbe

pühapäev, 6. oktoober 2024

Astronoomiaklubi astrofotod müügiks

Meil oleks taaskord pakkuda tellimiseks mõned meie astrofotod lõuendtrükis. Fotol on näha lõuendeid suuruses 70x100cm, mis on pingutatud puidust raamile ning valmis kohe seinale riputamiseks. Kui soov tellida muudes mõõtudes või hoopis mõne meie uuema fotoga, siis siin on terve valik näha: https://www.astrobin.com/users/Astronoomiaklubi/

Kõik fotod on tehtud Tõrvast meie endi teleskoopidega. Tööga tuleb kaasa lõuendil oleva objekti või objektide tutvustus.

Lõundite hinna juures kasutame sama põhimõtet nagu varem. Allolevas loendis on erinevate mõõtude juures nende absoluutne miinimumhind ehk meiepoolne kulu nende trükkimisel, pakendamisel ja kulleriga teieni saatmisel. Kui palju te soovite aga nende eest tegelikult maksta ning seeläbi meie MTÜ-d ja klubi toetada, jääb teie otsustada. Kõik vahendid kuluvad klubi jätkuvaks arenguks.
80cmx120cm: 87€ (ei sisalda toetust klubile)
70cmx100cm: 72€ (ei sisalda toetust klubile)
60cmx80cm: 71€ (ei sisalda toetust klubile)
Tellimiseks kirjutage meile facebooki või e-postile tahetipp@gmail.com
MTÜ Tähetipp
EE802200221065459255
Selgitus: lõuendid teleskoobiks
Oleksime tänulikud kui saaksite antud postitust jagada!

reede, 4. oktoober 2024

Astronoomiaklubi astrofoto: Stephani kvintett ja Caldwell 30

Käesolev nädal algas kahe järjestiku enam-vähem selge ja külma ööga. Vaadates kalendrisse võivad need jääda nüüd pikaks ajaks viimasteks (teatavasti on oktoober, november ja detsember statistiliselt Eesti kõige pilvisemad kuud). Et juba pikemat aega on mõttes mõlkunud pildistada üht piirkonda Pegasuse ja Sisaliku tähtkujude piiril, mis näiteks kolme kuu pärast juba õhtuti madalal asuksid, pakkusid need kaks ööd suurepärase võimaluse rahuliku südamega võimalikule pilvepuhkusele ära minna.
Pildistatud sai Stephani kvintetti ja visuaalselt selle lähedal asuvat Caldwell 30 galaktikat. Terava silma ja mäluga astronoomiahuviline tunneb neist loodetavasti esimeses ära kui objekti, mida jäädvustas üle-eelmisel suvel teadustööd alustanud James Webbi kosmoseteleskoop oma esimeste fotode seas. Sealt ka soov seda omal käel järgi proovida.


Stephani kvintetiks kutsutakse foto alumises vasakus nurgas asuvat galaktikate gruppi, mis koosneb viiest üksteise lähedal paiknevast galaktikast. Tegelikult on sellest kvintetist vaid neli ka reaalselt üksteisega gravitatsiooniliselt seotud ja parasjagu üksteisega kohtumas/põrkumas. Nimelt on selle grupi visuaalseks lisaliikmeks fotol sinakana paistev spiraalgalaktika NGC 7320, mis asub meist vaid 40 miljoni valgusaasta kaugusel. Need teised on enam kui seitse korda kaugemal (umbes 300 miljonit valgusaastat). Võib siis ette kujutada, et kui suured peavad olema need teised kaugemad taustagalaktikad, et lähemaga samas mõõdus paista. Või siis kui pisikene peab olema NGC 7320.
Stephani kvinteti avastajaks oli 1877. aastal prantsuse astronoom ja Marseille observatooriumi juhataja Édouard Stephan, kes on lisaks mitme objekti esmaavastamisele ajalukku läinud kui esimene astronoom, kes üritas mõõta tähe nurkläbimõõtu interferomeetriaks kutsutud tehnika abil (edutult).

Foto paremas üleval servas paistab võimas spiraalgalaktika NGC 7331 või Caldwell 30*, mis asub meist umbes sama kaugel kui eelnevalt mainitud kvinteti libaliige NGC 7320 ehk kusagil 40 miljoni valgusaasta kaugusel. Pikalt peeti seda ehedaks näiteks kuidas Linnutee sellisest kaugusest välja võiks näha. Mõõtmetelt ja tähtede arvu poolest on see seda endiselt. Küll aga on viimastel aastakümnetel juurdnud üha sügavamalt arusaam, et meie galaktika kuulub niinimetatud varbspiraalgalaktikate hulka. See tähendab, et erinevalt sellest kuidas NGC 7331 ennast sujuvalt suuremaks spiraalist kerib, asetseb Linnutee südames "varb" ehk tuumast välja ulatuv sirgem struktuur, millest spiraalid alguse saavad.


NGC 7331 moodustab taustagalaktikatega endanimelise visuaalse grupi. See tähendab, et kuigi meie vaatenurgast näeme selle lähedal veel mitmeid galaktikaid, asuvad need sellest tõenäoliselt sadu miljoneid valgusaastaid kaugemal.
Foto säriajaks on 11,5 tundi. Täislahutuses näeb seda siit: https://www.astrobin.com/full/8w8bxt/0/
Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, Celestron 0.7x reducer, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 175x240sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, OAG-gideeritud. NINA, Pixinsight, PS

*NGC ja Caldwell on erinevate astronoomiliste objektide kataloogid. Meid ümbritsevas universumis on nii palju objekte, et keegi ei jõua neile üksikult hüüdnimesid anda. Numbritega on lihtsam. 

neljapäev, 3. oktoober 2024

Astronoomiaklubi astrofotod: Õhukene Kuu

Esmaspäeval paistis hommikutaevas vähem kui 5% valgustatud* kahanev kuusirp. Õnneks oli teleskoop öisest pildistamisest veel üles seatud ja valmis paar boonuskaadrit tegema...

Tegelikult sai tehtud lausa 3500 kaadrit ja nendest parimad võimalikult teravate detailide tarbeks kokku miksitud.

Celestron 9.25 EdgeHD, Celestron 0.7x reducer, ZWO ASI071MC-PRO. Firecapture, Autostakkert, Registax, PS.
*5% oli Päikese poolt valgustatud meie poole suunatud Kuu külg. Tegelikult on Kuu pidevalt (va. kuuvarjutuste ajal) valgustatud ikkagi keskmiselt 50% ulatuses.

teisipäev, 1. oktoober 2024

Saturn Kuu kõrval

USA astrofotograaf Andrew McCarthy on kuulsust kogunud oma lummavate fotodega Kuust, Päikesest ja planeetidest. All tema järjekordne jäädvustus Kuust ja selle serva taha kaduvast Saturnist, mida oli võimalik muuhulgas Hawaii kohalt näha 17. septembril. McCarthy otsustas selle pildistamiseks ronida oma varustusega Hawaii kõrgeima Mauna Kea vulkaani tippu, mis kõrgub enam kui neli kilomeetrit üle merepinna. Seda tehes välistas ta võimaluse, et pilved ta vaatlust segaks ning ka õhk on seal hõredam ning selgem.