reede, 13. september 2024

Kui Luna 2 põrkus Kuuga

Täna (13. septembril) möödub 65 aastat sellest, kui Nõukogude Liidu sond Luna 2 põrgatati esimesena Kuu pinnaga. Ühtlasi oli tegemist esimese korraga kui inimkätega valmistatud ese puutus kokku teise taevakehaga peale Maa.

Vaatamata nimele oli 1959. aasta 12. septembril startinud Luna 2 Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi kuues katse Kuule jõuda (toona oli komme ametlikud nimed ja numbrid anda vaid edukatele missioonidele). Kaheksa kuud varem startinud Luna 1 sond oli enne seda paraku Kuust ligi 6000 kilomeetri kauguselt mööda põrutanud, olles siiski saanud esimeseks Maa orbiidilt lahkunud tehisobjektiks.

Kunstniku nägemus Luna 2-st hetked enne kokkupõrget Kuu pinnaga.

Joonis Luna 2 asukohast Luna 8K72 nimelise raketi ninakoonuses.
Luna 2 eesmärgiks oli teel Kuu poole mõõta Maa ümber moodustavate Van Alleni vööndite radioaktiivsust, Maa magnetosfääri, päikesetuult ja Kuu magnetvälja. Viimast sond tuvastada ei suutnud, küll aga suutis see kindlaks teha 8000 kilomeetri kõrgusel Kuu pinnast nõrga ionosfääri olemasolu. Kokku 390 kilogrammi kaalunud sond kohtus Kuuga kiirusel 3,3 kilomeetrit sekundis Vihmade merest veidi idas, umbes 150 kilomeetri kaugusel Apollo 15 maandumispaigast 12 aastat hiljem.
Luna 2 vabastas päev enne kokkupõrget enda pardalt naatriumgaasi, mis moodustas sondi ümber sadu kilomeetreid laia pilve, mida oli võimalik mingil määral Maalt teleskoopidega vaadelda. Väidetavalt tahtsid venelased välistada võimaluse, et ameeriklased nende missiooni väljamõeldiseks peavad. Vahetult enne kokkupõrget puistas sond laengute abil Kuu pinnale 144 viisnurkset titaanist medaljoni, mille peale oli graveeritud Nõukogude Liidu vapp ja tekst СССР СЕНТЯБРЬ 1959 ehk USSR SEPTEMBER 1959.

Luna 2 pardal olnud laengutega täidetud titaankerad, mis õhati mõned hetked enne kokkupõrget Kuuga eesmärgida puistada meie kaaslase pinnale ühtkokku 144 viisnurkset titaanist medaljoni rahvuslike sümbolitega Maalt.
2019. aastal avaldas CIA dokumendid, kus kirjeldatakse ootamatult edukat tööstusspionaaži. Nimelt külastas 1959. aastal mitmeid riike Nõukogude Liidu näitus erinevatest majanduslikest saavutustest. Erinevate eksponaatide seas oli ka väljapanek Luna 2 kohta, mis õnnestus CIA erioperatsiooni käigus saada 24ks agentide valdusse. Uurides avastasti, et tegemist ei olnud mitte vaid maketiga, vaid töökorras Luna 2 koopiaga. Agendid võtsid sondi mingi piirini lahti, pildistasid selle komponendid üles ning panid tagasi kokku ilma, et venelased sellest teada oleks saanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar