Astronoomiaklubi astrofotod: Jupiter, Saturn ja Kuu

Öö vastu pühapäeva oli taevas vähemalt Tõrva kohal tavapärasest rahulikuma atmosfääriga. See andis suurepärase võimaluse senisest teravamalt jäädvustada meie õhtu- ja öötaevast külastavaid hiidplaneete Saturni ja Jupiteri. Ka Kuust said mõned lähikaadrid tehtud.

Saturn oli pildistamise ajal niinimetatud kulminatsioonis ehk öö kõrgeimas punktis (umbes 23 kraadi kõrgusel) lõunas. Jupiter oli idakaares sama kõrgel. Oodates oleks see tegelikult taevas veel palju kõrgemale tõusnud, saavutades vastu hommikut 51 kraadise kulminatsiooni lõunas. Kuid Jupiteri pildistamisega on veel järgnevatel kuudel aega, kuna selle kõrgeim punkt nihkub kellaajaliselt üha varasemale ajale.

Saturn ja selle rõngad. Saturni vastasseisust septembri alguses kirjutasime pikemalt siin: https://www.astromaania.ee/.../saturni-vastasseis-2024.html

Jupiter. Foto on kokku pandud kahest kolmeminutilisest videoklipist.

Kuu lõunapoolkeral asuv 231 kilomeetrise läbimõõduga Claviuse kraater, mis on omakorda täis väiksemaid kraaterid.

Paremal 68 kilomeetrise läbimõõduga Herculese kraater. Vasakul 40 kilomeetrine Bürgi kraater.

Mõne sõnaga kasutatud tarkvarast ja tehnikast:

Planeetide ja Kuu pildistamiseks tuleb neist kõigepealt jäädvustada videoklipid. Mida kiirema kaadrisagedusega seda teha õnnestub, seda parem. Kuna Jupiter pöörleb kõigist planeetidest kõige kiiremini (9,8 tunniga) ei tohiks klipid tema puhul olla pikemad kui kolm minutit. Vastasel korral hakkab planeedi pöörlemine edasiste sammude käigus lõppkujutist hägustama. Saturni puhul on samaks ajapiiranguks kuus minutit. Kuu puhul see aeg mõistlikkuse piirides oluline ei ole. Jäädvustamiseks sobivad näiteks programmid Sharpcap või Firecapture.

Videotes sisalduvad üksikutest kaadritest tuleks valida kõige paremad (atmosfäär virvendab ning osad kaadrid on teistest selgemad) ning need omavahel stäkkida* (inglise keeles stacking). Sellist tehnikat kutsutakse inglise keeles lucky imaging ehk eesti keelses otsetõlkes õnnelik jäädvustamine*. Selleks on ilmselt siiani parimaks programmiks vabavaraline Autostakkert.

Saadud foto on esmapilgul väga udune, kuid sisaldab tegelikult rohkelt lisainfot. Selle info väljatoomiseks on vaja fotot teravustada. Selleks on mitmeid programme, kuid neist tõenäoliselt endiselt kõige enamkasutatav on vabavaraline programm Registax. Täpsemalt tuleb kasutada üht selle funktsiooni nimega wavelets, mis võib esmapilgul tunduda võrdlemisi keeruline, kuid mille kohta leiab internetist ohtralt juhendeid.

Kui foto on teravustatud tasub seda mõne fototöötlusprogrammiga (GIMP, Photoshop) veel natukene värvide, heleduse ja kontrasti suhtes peenhäälestada. Photoshopis sobib selleks kõige paremini Camera raw filter nimeline tööriist.

Kui planeedist teha mitu videoklippi, siis on võimalik saadud fotod veel omavahel liita programmi WinJUPOS abil. See on võimeline planeedi pöörlemist kompenseerima ning fotosid liites saab lõpptulemus selgem.

Teleskoop, kaamera ja lisad: Celestron 9.25 EdgeHD, Celestron 2.5x Barlow, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO.

Barlow näol on tegemist lisaläätsega, mis sisuliselt suurendab teleskoobi fookuskaugust ehk suurendust. 2,5x tähendab, et kasutatud Barlow lääts suurendab seda 2,5 korda. Antud teleskoobiga tuli fookuskauguseks seega ümmarguselt 5800mm.

ZWO uv/ir cut filter on vajalik kaamerate ees, mille sensor on tundlik ka nähtavatest lainepikkustest väljaspool. Asi selles, et erinevate lainepikkuste fookuspunkt on erinev ning neid kõiki kaasates on jäädvustused mõnevõrra udusemad. Antud filter "lõikab" need ära.

ZWO ADC on kahest omavahel liigutatavast primast koosnev vidin, mille eesmärgiks on korrigeerida niinimetatud atmosfääri dispersiooni, mis tekitab madalal asuvate objektidele sinised ja punased servad. Korrektori häälestamiseks saab kasutada eelmainitud Sharpcapis ja Firecapturi programmides sisalduvaid spetsiaalseid tööriistu.

Kaamera ZWO ASI678MC-PRO on võrdlemisi tundlik ja seega kiire kaadrisagedusega planetaarkaamera.

*Kui keegi teab mingeid muid häid eestikeelseid vasteid "stacking" ja "lucky imaging" asemele, siis täitsa huvitav oleks neid kuulda.