Sprait Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt

Paar päeva tagasi jagasime fotot Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt, millele oli jäänud kauge äikesepilve kohal korraks lahvatanud sprait. Nüüd jagame aegvõtet, kus on seda konkreetset hetke paremini näha.

Autorid: Matthew Dominick/Riccardo Rossi (ISAA)

Taustaks:

Spraitide puhul on tegemist suhteliselt väheuuritud elektrinähtustega, mis tekivad mitmekümne kilomeetri kõrgusel võimsa äikesepilve kohal, hetk peale seda kui sellest raksatab maasse välgunool.

Kuigi spraitide läbimõõt võib olla kuni 50 kilomeetrit, pole neid lihtne tabada. Esiteks kestavad nad vaid murdosa sekundist, teiseks peab olema vaade äikesepilve kohale avatud ning kolmandaks peab taevas nende taustal olema võimalikult tume. Pole siis ime, et esimene jäädvustus neist tehti alles 1989. aastal eksperimentaalse kaamera abil. Selleks ajaks olid lennukipiloodid äikesepilve kohal nähtavatest sähvatustest rääkinud juba aastakümneid.