Sprait Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt

Selle 1. juuli foto üksikust spraidist ehk haldjavälgust kauge äikesepilve kohal tegi USA astronaut Matthew Dominick asudes Maa orbiidil Rahvusvahelise kosmosejaama pardal.

Spraitide puhul on tegemist suhteliselt väheuuritud elektrinähtustega, mis tekivad mitmekümne kilomeetri kõrgusel võimsa äikesepilve kohal, hetk peale seda kui sellest raksatab maasse välgunool. Muuhulgas on koos spraitidega täheldatud ka gammasähvatusi.

Kuigi spraitide läbimõõt võib olla kuni 50 kilomeetrit, pole neid lihtne tabada. Esiteks kestavad nad vaid murdosa sekundist, teiseks peab olema vaade äikesepilve kohale avatud ning kolmandaks peab taevas nende taustal olema võimalikult tume. Pole siis ime, et esimene jäädvustus neist tehti alles 1989. aastal eksperimentaalse kaamera abil. Selleks ajaks olid lennukipiloodid äikesepilve kohal nähtavatest sähvatustest rääkinud juba aastakümneid.

Tänapäeval on neid suudetud pildistada üle kogu maailma ning tõenäoliselt kõige edukam spraidipiltnik on USA fotograaf Paul M. Smith, kelle instagrami konto leiab siit: https://www.instagram.com/paulmsmithphotography/