Mõned päevad tagasi avaldati Marsi kohta üks viimase aja suurimaid uudiseid. Nimelt on NASA Insight maanduri andmeid analüüsivad teadurid leidnud tõendeid sügaval planeedi pinna all asuva vedela veekihi kohta, mida oleks piisavalt, et Marsi pind katta 1-2 kilomeetri sügavuse ookeaniga.
Insight (eesti keeles "sisekaemus") maandur töötas Marsil veidi üle nelja aasta (2018-2022) ning tuvastas selle aja jooksul 1319 marsivärinat ehk maavärinate Marsi analoogi. Kuna erinevates materjalides liiguvad, peegelduvad ja murduvad planeedi pinda ja sisemust läbivad värinad erinevalt, on piisavalt paljude mõõtmiste ja tõenäoliselt üsna keeruka matemaatika abil võimalik tuletada, et milline planeedi sisemus välja võiks näha. Maal on tehtud sisuliselt sama nüüdseks juba üle 150 aasta.
 |
| Insight pidi oma missiooni katkestama kuna selle kahele suurele päikesepaneelile oli kogunenud liialt palju tolmu, et toota maanduri tööks piisavalt energiat. See on robotkäpa otsas asunud kaamera abil tehtud viimane foto maandurist. |
 |
| Lihtsustatud joonis sellest, et kuidas maa- või marsivärinad planeedi sisemuses levivad, peegelduvad ja murduvad. Kui taolisi värinaid vaadelda piisavalt palju, on võimalik tuletada planeedi siseehitust. |
 |
| Insighti andmetest võib järeldada, et Marsi koore kuiva ülemise kihi all asub paks veest küllastunud tardkivimite kiht. |
Praeguse seisuga näivad tõendid viitavat, et kusagil 11,5 kuni 20 kilomeetri sügavusel Marsi pinna all on sealsed lõhenenud ja poorsed tardkivimid küllastunud veest. Selle kohta, et Marss oli miljardite aastate eest kaetud merede, järvede ning voolava veega on nüüdseks hulgaliselt tõendeid. Kui siiani on arvatud, et Marsi magnetvälja nõrgenemine ning sellest põhjustatud atmosfääri hõrenemine viis endaga ka suurema osa veest, võib uute tõendite valguses järeldada, et suurem osa sellest võis planeedi jahtudes lihtsalt migreeruda sügavamale Marsi pinna alla. Kas sellega koos võis sinna alla kolida ka Marsil hüpoteetiliselt eksisteerinud elu, on järgmine huvitav küsimus.
Kuigi Marssi uurivate planeediteadlaste jaoks on arusaadavalt tegemist väga suure avastusega, on sellel Marsi potentsiaalsete kolonistide jaoks paraku vähe praktilist väärtust. Vesi on lihtsalt liiga sügaval. Näiteks kõige sügavam puurauk Maal on Koola poolsaarele puuritud 12,2 kilomeetrit sügav niinimetatud Koola supersügav puurauk. Sellisele sügavusele jõudmiseks kulus Nõukogu Liidu inseneridel kokku 20 aastat ning puurimine tuli lõpetada kuna temperatuur hakkas tõusma 180 kraadini. Marsi vesi asub sellest pea kaks korda sügavamal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar