Videoanimatsioon meie planeedil tekkivast, neelduvast ja tuultes liikuvast süsihappegaasist. Enneolematult suure lahutusvõimega animatsiooni aluseks on superarvutitega käitatud mudel nimega GEOS (Goddard Earth Observing System), mis on omakorda kokku pandud miljarditest nii maapealsetest kui orbiidilt kogutud vaatlusandmetest. Klipp näitab vahemikku 2020. aasta jaanuarist märtsini.
Peamiseks nähtavateks süsihappegaasi allikateks näiteks Hiina, Lõuna-Aasia ja Ameerika Ühendriikide kohal on linnad, elektrijaamad ja erinevad tööstuspiirkonnad (animatsioonis on neid näha kui pisikesi suitsevaid laike). Samal ajal Lõuna-Ameerika ja Aafrika kohal vabastavad süsihappegaasi atmosfääri metsatulekahjud, millest paljud on seotud metsade raadamisega kontrollitud põlengute teel.
Videost nähtav pulseerumine tuleb peamiselt päeva-öö tsüklitest (sh inimtegevus). Teatavasti päeval taimed fotosünteesivad, kasutades selleks atmosfääris leiduvat süsihappegaasi. Öösel aga hingavad taimed omakorda hapniku ning eraldavad süsihappegaasi. Lisaks neelavad maapind ja ookeanid pidevalt osa süsihappegaasist. Kuna andmed pärinevad ajast kui lõunapoolkeral oli kevad, on pulseerimine eriti tugev Lõuna-Ameerika ja muude troopiliste piirkondade kohal, kus käib sellel ajal aktiivne vegetatsiooni kasvuperiood.
Võrreldes tööstusrevolutsioonile eelnevate aegadega on meie planeedi atmosfääris sisalduv süsihappegaasi hulk suurenenud ümmarguselt 50%. Kümnest keskmiselt soojemast aastast enamus on aset leidnud viimase kümnendi jooksul. Mõõtmisajaloo soojem aasta oli 2023 ning seniste arengute valguses on uueks rekordiomanikuks käesolev aasta.
4K kvaliteedis visulatsiooni tervest planeedist ja lisainfo mudeli algandmete kohta leiab siit: https://science.nasa.gov/.../watch-carbon-dioxide-move.../
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar