Järgnevatel nädalatel on Eestist igal ööl ja osadel öödel lausa mitu korda lõunakaares näha üht väga heledat läänest ida poole liikuvat objekti. Objekt liigub hääletult ning umbes sama kiiresti kui reisilennukid. Tegemist on umbes jalgpalliväljaku mõõdus Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS), mis on tükk-tüki haaval üha suuremaks ehitatult Maa orbiidil tiirelnud juba üle veerand sajandi.
Hetkel üheksat astronauti ja kosmonauti majutav kosmosejaam tiirleb Maast umbes 400 kilomeetri kõrgusel ning ligi 8 kilomeetrit sekundis. See tähendab, et Maale teeb see tiiru peale vähem kui pooleteise tunniga. See ka seletab kuidas seda on võimalik ühe öö jooksul mitu korda näha - see teeb lihtsalt Maale tiiru peale ning ilmub taas nähtavale.
 |
| Israeli fotograaf Michael Tzukrani teleskoobifoto Rahvusvahelisest kosmosejaamast (ISS) Maa orbiidil. |
Rahvusvahelise kosmosejaama nähtavaid üleminekuid ehk neid kordi, kui selle asukoht on paras, et sellele langeb meie vaatenurgast peale päikesevalgus, on kõige mugavam järgi vaadata siit: https://www.heavens-above.com/PassSummary.aspx...
Lingil on nähtavad üleminekud vaadatuna Paidest, kuid jäävad kellaajaliselt ja suunalt enam-vähem samaks terve Eesti jaoks. Päris enda asukoha täpsustamiseks tuleks lehekülje paremast ülevalt servast avanevalt kaartilt see valida ning salvestada. Tabelis on näha kosmosejaama näiv heledus (mida väiksem arv, seda heledam), selle ilmumise, kõrgeima punkti ja kadumise kellaajad ja ilmakaared. Klõpsates ülemineku kuupäeval saab näha selle liikumistrajektoori taevakaardil.
 |
| Saksa astrofotograaf Sebastian Votmeril õnnestus oma 11 tollise teleskoobiga pildistada ISS kõrval kosmosekõndi teostavaid astronaute. Tegemist on esimese taolise fotoga, kuhu on peale jäänud kaks astronauti korraga. |
Näiteks täna öösel on seda näha umbes kella 00:55 ja 2:31 ajal.
Mõnikord harva juhtub, et kosmosejaam läheb mingist kindlast asukohast vaadates üle Kuu või Päikese. Nende juhuste leidmiseks tasub külastada seda lehte: https://transit-finder.com/
Kuna kosmosejaam liigub üsna kiiresti, siis on seda üleminekut raske aga mitte võimatu hea teleskoobi abil ka silmaga vaadelda. Kõige parem on seda aga pildistada või õigemini võimalikult kiire kaadrisagedusega kaamera abil filmida.
Näiteks järgmisel pühapäeval kell 22:26 peaks seda saama näha liikumas üle poolikult valgustatud Kuu Tõrvast, Elvast ja Tartust. Täpne kellaaeg oleneb täpsest asukohast.
 |
| Astrofotograaf Andrew McCarthy pildistas Kuu eest läbi kihutavat Rahvusvahelist kosmosejaama (ISS) eelmise aasta veebruaris. |
Valgustatud kosmosejaama saab teleskoobiga lähemalt vaadelda ja pildistada ka niisama, kuid see vajab kas spetsiaalset monteeringut (seda osa, mille külge teleskoop kinnitub) ja seda liigutavaid programme või siis väga täpset ja sujuvat kätt, et seda liikumise pealt sihikul hoida.
Head jahti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar