Kuldne Saturni ööpool

Esmapilgul raskesti mõistetav foto Saturnist ja selle rõngastest läbi Cassini nimelise kosmosesondi kaamerate. See foto on vaid üks näide kokku ligi poolest miljonist fotost, mille NASA, ESA ja Itaalia Kosmoseagentuuri (ASI) koostöös valminud Cassini oma 13-aastase missiooni jooksul Saturni süsteemist Maale saatis. Cassini toimetas planeedi orbiidil aastatel 2004 kuni 2017.

Fotol on näha hiiglasliku Saturni niinimetatud ööpoolt ehk seda külge, mis on Päikesest eemale suunatud. Päikesevalgus valgustab selle rõngaid küljelt ja alt, samal ajal kui planeedi poolt heidetud vari need enda taga otsekui noaga nähtamatuks lõikab. Valgust hästi peegeldavatest jäätükkidest koosnevad rõngad valgustavad Saturni lõunapoolkera (all) ning veidi ka selle põhjapoolkera, andes tervele fotole kuldse tooni. Paremini valgustatud lõunapoolkera esiplaanil on näha õhukeste seesmiste ehk planeedile lähemate rõngaste tumedad siluetid.

Saturni rõngad, mille põhiosa ulatub 7000 kuni 80 000 kilomeetrit planeedi ekvaatori kohale koosnevad tegelikult arvukatest peenematest rõngastest ja nende vahelistest piludest. Vaatamata maises mõttes tohutule ulatusele on nende keskmine paksus kõigest 10-20 meetrit, koosnedes lugematutest eri mõõdus (aga reeglina mitte suurematest kui 10 meetrit) jäätükkidest ja -tolmust.

Saturn tõuseb juuli südaöödel idast ning jõuab päikeseloojanguks umbes 22 kraadi kõrgusele kagutaevasse. Ära tunneb selle seal kui ühe keskmisest heledama tähe, mis erinevalt tegelikest tähtedest silmnähtavalt väga ei vilgu.