Galaktikapaar Pingviin ja Muna

Sellest kui NASA, ESA ja Kanada kosmoseagentuuri koostöös valminud James Webbi kosmoseteleskoop hakkas Maale saatma esimesi hingematvaid fotosid on möödunud kaks aastat. Nii nagu teiste suuremate observatooriumide puhul traditsiooniks saanud, avaldas ka Webbi tiim oma ühe maailma kõige tundlikuma ja seni kõiki ootusi ületanud teleskoobi sünnipäeva puhuks ühe ametliku sünnipäevafoto.

Mõned päevad tagasi avalikusega jagatud fotol on näha niinimetatud interakteeruvat galaktikapaari Arp 142*. See koosneb kahest üksteisega umbes 25 kuni 75 miljoni aasta eest kohtunud galaktikast, mis asuvad meist 325 miljoni valgusaasta kaugusel (kohtumine leidis seega tegelikult aset 350 kuni 425 miljonit aastat tagasi). Galaktikad kannavad hüüdnimesid Pingviin ja Muna. Kumb on kumb, tõenäoliselt pikemat seletust ei vaja.

Suuremalt saab Webbi fotot vaadata siit: https://stsci-opo.org/STScI-01J06Y2CNAYAPKBW5EKM4S94XJ.png

Kuigi Pingviin näeb sellel lähi- ja keskinfrapunakiirguses tehtud fotosid kombineerival fotol välja oluliselt suurem kui Muna, on kaks galaktikat enam-vähem sama massiga. Muna moodustavad kümned miljardid tähed on selles lihtsalt tihedamalt pakitud kui Pingviinis. Kui üks galaktikatest oleks olnud teisest oluliselt väiksema massiga, oleks see tõenäoliselt üksteisest möödumise asemel suurema poolt juba ära söödud. Selle asemel on galaktikate omavahelised gravitatsioonijõud Pingviini puhul selle algse ja tõenäoliselt spiraalse struktuuri moonutanud ning sellest välja tõmmanud pikad tähtedest ja nende vahelisest gaasist ja tolmust koosnevad harud. Muna, kuuludes niinimetatud elliptiliste galaktikate hulka, koosneb peamiselt vanadest tähtedest ning sisaldab väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu. Seetõttu pole selle struktuur nähtavasti olulisel määral kannatada saanud. Lisaks moonutustele on gravitatsiooniline vastastikmõju häirinud peamiselt Pingviinis sisalduvat gaasi ning selles esile kutsunud tormilise tähetekke. Fotol kujutatud epohhis tekib Pingviinis kusagil 200 tähte aastas, kuid möödumise ajal võis see arv tipus ulatuda miljonitesse. Linnutee puhul on samaks arvuks 6-7 uut tähte aastas.

Enam kui kümme aastat tagasi pildistas Arp 142 galaktipaari Hubble kosmoseteleskoop (vasakul). Erinevus Webbi fotoga (paremal) tuleb sellest, et kaks teleskoopi püüavad erinevas lainepikkuses elektromagnetkiirgust - Hubble peamiselt nähtavas, Webb peamiselt infrapunas.

Kaks galaktikat asuvad fotol üksteisest umbes 100 tuhande valgusaasta kaugusel. Võrdluseks Linnuteed ja selle suurimat lähimat naabrit Andromeedat lahutab ruumis (ja seega ajas) 2,5 miljonit valgusaastat. Ka nemad mööduvad üksteisest kusagil nelja miljardi aasta pärast. Foto üleval paremas servas on näha galaktikapaarist tegelikult kusagil 100 miljonit valgusaastat lähemal asuvat ja serviti paistvat galatikat tähisega PGC 1237172.

Pingviini ja Muna kohtumine ei ole kaugeltki veel läbi. Järgnevate sadade miljonite aastate jooksul (tegelikult on see siis juba toimunud) teevad need üksteisest mitu üha lähemat möödumist ning sulavad lõpuks üheks tõenäoliselt hiidelliptiliseks galaktikaks.

*Arpi kataloog "veidratest" galaktikatest avaldati 1966. aastal ameerika astronoom Halton Arpi poolt. Kokku leiab sellest 338 galaktikat või nende gruppi.