Andromeeda infrapunas

Fotodel on näha Spitzeri kosmoseteleskoobi* infrapunas jäädvustatud vaateid meile lähimale Andromeeda hiidgalaktikale. Kuna Andromeeda paistab meie taevas suurem kui paljud inimesed ilmselt arvaksid (kusagil seitse täiskuu ketast üksteise kõrval) ning Spitzeri vaateväli suhteliselt pisike, tuli mosaiigid kokku õmmelda kusagil 3000 individuaalsest fotost.

Suuremalt: https://www.spitzer.caltech.edu/image/ssc2006-14a1-andromeda

Suuremalt: https://www.spitzer.caltech.edu/.../ssc2006-14a2-stars-in...

Suuremalt: https://www.spitzer.caltech.edu/.../ssc2006-14a3-dust-in...

Erinevates infrapuna vahemikes tehtud vaatlused on esimesel fotol tähistatud erinevate värvidega. Näiteks punasega on näha galaktikas tähtede vahel spiraalitavaid gaasivööte, mida on näha ulatumas galaktika keskmesse. Need on paikadeks, kus tekivad uued tähed. Nähtavas valguses tehtud fotodel on Andromeeda tuumaosas niivõrd palju tähti, et sealsed tumedad tolmuribad mattuvad meie jaoks tähtede kumulatiivsesse särasse.

Sini-rohelisega on tähistatud Andromeedat moodustavate tähtede poolt kiirguvat infrapuna ehk soojuskiirgust. Mõõtes kavalate meetodite abil selle soojuskiirguse kogumäära, suutsid astronoomid Andromeedat mõnes mõttes kaaluda. Nimelt on tähtede soojuskiirguse hulk otseselt seotud nende massiga. Seda tehes leiti, et Andromeeda kogumass on umbes 110 miljardit Päikest, mis klapib väga hästi teiste meetodite abil saadud tulemustega. Kuna suurem osa tähtedest on Päikesest väiksema massiga, tähendab see, et Andromeeda peaks sisaldama ühtekokku triljonit ehk miljon miljonit tähte. Võrdluseks meie oma Linnutee tähtede arv on kusagil 100-200 miljardit.

Lisaks Andromeedale on fotomosaiikidelt näha selle kaht suuremat sateliitgalaktikat. "Kõigest" 10 miljardit tähte sisaldav M110 paistab Andromeeda kohal ning umbes kaks korda väiksem M32 Andromeeda alumises servas.

*Spitzeri kosmoseteleskoop töötas aastatel 2003-2020, tiireldes ümber päikese niinimetatud Maad jälitaval orbiidil (sama tegi eksoplaneete otsiv Kepleri kosmoseteleskoop). 2009. aastal lõppes Spitzeri pardal teleskoobi instrumente jahutav vedel heelium, mis muutis enamiku selle infrapunakaameratest kasutuks. Teleskoop lülitati välja 2020. aasta jaanuaris. See tiirleb ümber Päikese siiani.