2008. aastal Google satelliidifotosid kammides avastas Milano Loodusmuuseumi mineraloog Vincenzo de Michele Lõuna-Egiptusest Sudaani piiri äärest pinnavormi, mis meenutas kangesti meteoriidikraatrit. Järgneval aastal piirkonda korraldatud ekspeditsioon leidis eest 45 meetrise läbimõõduga ja 16 meetrit sügava kraatri, mille ümbrusest on tänaseks kogutud üle viie tuhande raud-nikkel fragmendi kogumassiga 1,6 tonni. Neist suurim kaalub 83 kilogrammi.
Kamili meteoriidikraater. 
Värvide pooles võimendatud fotolt on näha kraatrist alguse saanud heledamaid kiiri, mida tavaliselt näeme värskemate Kuu kraatrite puhul. 
Suurim Kamil Gebeli meteoriitidest. See kaalub 83 kilogrammi.
Kamili nime kandev meteoriiidikraater moodustus arvatavasti kusagil 5000 aastat tagasi, kui maapinnaga põrkus 5-10 tonni kaalunud ja 1,3 meetrise läbimõõduga raudmeteoor, mis liikus enne kokkupõrket umbes 4 kilomeetrit sekundis. Plahvatuses killustus raudmeteoriit tuhandeteks tükkideks ning aerofotodelt on siiani kraatri ümbruses näha sellest välja "kiirguvad" heledamad kiired. Taoline kiirtesüsteem, mis tekib plahvatuses peenestatud ja laiali paisatud materjalist on üsna tavapärane nähtus Kuu kraatrite puhul, kuid Maal on tuule- ja vee-erosioon taolised jäljed tavaliselt kustutanud. Kamili kraater on tänu värskusele ning Egiptuse kõrbe ülimalt kuivale kliimale ainus teadaolev maine meteoriidikraater, kus seda veel näha on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar