Päike lähivaates

Sellisena näeb Päikest ESA (European Space Agency) Solar Orbiter päikesesond. Kaadrid teeb eriliseks filmise nurk, mis võimaldab näha üleminekut Päikese madalamal asuvast atmosfäärist palju kuumemaks krooniks. Laetud osakestest moodustunud plasma painutatakse mööda Päikese magnetväljasid ning moodustuvad iseloomulikud peened “juuksed.” Heledamates piirkondades ulatub temperatuur umbes miljoni kraadini, tumedad piirkonnad on jahedamad ja neelavad kiirgust.

Video salvestati 27. septembril 2023 Solar Orbiteril asuva ultravioletkaameraga (EUI-Extreme Ultraviolet Imager) kui sond asus Päikesest umbes 100 miljoni kilomeetri kaugusel. Samal ajal oli meie kodutähele lähilendu tegemas NASA Parker Solar Probe, mis jõudis sellest kõigest 7,26 miljoni km kaugesele ning teostas mõõtmisi Päikese krooni magnetväljade ja päikesetuule kohta. See oli hea võimalus saada infot samal hetkel ja samast kohast kahe erineva instrumendiga.

Videos tuuakse kõigepealt välja hele ja kuum gaasipesa tähe pinnal, mida kutsutakse "samblaks", sest noh, tundub hea pehmekiuline ja soe. Sellised kolded on tavaliselt nähtavad suurte kroonifilamentide alguses. Seejärel on näha kromosfäärist ja krooni alumise kihini kõrguvaid gaasitorne - spicules - mis liiguvad justkui hein tuules. Heinamaa keskel on näha väikest päikesepurset, kus veidike jahedam aine paisatakse kõrgemale ning seejärel langeb tagasi pinnale. Et heinal lesimise tunnet natuke tagasi tõmmata, siis see väike purse on mõõtmetelt suurem kui planeet Maa. Viimasena esitletakse videos jahedat (u. 10 000 kraadist) kroonvihma. See moodustub suurema tihedusega plasmast ja kuuma krooni (miljon kraadi) taustal tumedaid ning selgesti eristatvaId jutte, mis langevad gravitatsiooni mõjul tagasi Päikese pinnale.