Chang'e 6 suundus Kuu tagaküljele proovide järgi

3. mail startis Hiinast Wenchangi raketibaasist Hiina rahvusliku kosmoseadministratsiooni kuumissioon nimega Chang'e 6. Tegemist on siiani üliedukate missioonide sarja järgmise peatükiga, mille eesmärgiks on esimest korda ajaloos tuua Maale pinnaseproove Kuu "tagumiselt" ehk Maast eemale suunatud küljelt. Eile sisenes Chang'e 6 edukalt Kuu ümber 12-tunnisele orbiidile ning maandumist 537 kilomeetrise läbimõõduga Apollo kraatri lõunaosas üritatakse millalgi juuni alguses.

Chang'e 6 on praktiliselt identse üldehitusega nagu Chang'e 5, millel õnnestus 2020. aasta detsembris Kuult Maale toimetada 1,73 kg pinnaseproove. See koosneb Kuu orbiidile jäävast rakettidega orbiiterist, Kuu pinnale laskuvast ja seal proove puurivast/koguvast maandurist (soovi korral kuundurist) ja maanduri turjal istuvast moodulist, mis Kuu pinnalt koos proovidega "õhku" tõuseb ning orbiiteriga automaatselt põkkub. Edasi stardib tandem Kuu orbiidilt tagasi Maa suunas ning heidab selle atmosfääri proove sisaldava kapsli, mis maapinnalt üles korjatakse. Sisuliselt sama loogikat kasutati juba enam kui poolsada aastat tagasi mehitatud Apollo missioonide käigus ning on seeläbi ennast korduvalt tõestanud.

Kunstniku nägemus Chang'e 6 maandurist Kuu tagaküljel Apollo kraatris. Proovid tagasi orbiidile toimetama peaks moodul asub selle peal. Pika käpa abil puuritakse proovid välja kuni 2 meetri sügavuselt pinnasest.

Kuu tagaküljel paiknev Apollo kraater asub hiiglaslikus Lõunapooluse-Aitkini basseinis - 2500 kilomeetrit laias ja kuni 8 kilomeetrit sügavas iidses kokkupõrkejäljes, mis on üks suurimaid teadaolevaid kokkupõrkejälgi Päikesesüsteemis. Tänu piirkonna sügavusele loodetakse, et Chang'e 6 poolt võetud proovid sisaldavad muuhulgas materjali Kuu vahevööst, olles seeläbi teaduslikult väärtuslikud Kuu ehituse ja tekkeloo välja selgitamisel või vähemalt täpsustamisel.

Change'e 6 missiooniga on kaasas ka pisikene Pakistani nanosatelliit ICUBE-Q, mis jääb Kuu orbiidile pildistama selle pinda ja mõõtma Kuu nõrka magnetvälja. Lisaks kannab maandur mitut rahvusvahelist instrumenti. Neist esimeseks on Prantsuse päritolu instrument lühendiga DORN, mis uurib kuidas kuutolm ja erinevad ühendid suhtlevad Kuu ülihõreda atmosfääri (eksosfääri) ja Kuu pinnase (regoliidi) vahel. Teiseks on maanduri pardal Itaalia INRRI, mis kujutab endast laserkaugusemõõdikut ning kolmandaks kannab see Rootsi NILS instrumenti Kuu pinnalt peegelduvate negatiivsete ioonide mõõdistamiseks.

Chang'e 6 enne starti.

Maanduri küljele näib olevat kinnitatud pisikene kulgur, mille kohta midagi täpsemat ei ole veel avaldatud.

Paar päeva tagasi selgus üllatuslikult, et maandur kannab tõenäoliselt ka pisikest neljarattalist kulgurit, mille kohta ei ole otseselt midagi avaldanud. Seda märgati Hiina rahvusliku kosmoseagentuuri poolt postitatud stardieelsetelt fotodelt kinnitatuna maanduri küljele.

Praeguse seisuga peaks maandumine aset leidma 2. juunil, kui Apollo kraatrisse saabuvad missiooniks vajalikud valgusolud. Kaks päeva hiljem peaks proove sisaldav moodul sealt startima ning Kuu orbiidilt suundutakse tagasi Maa poole 20. juunil. Kui kõik läheb hästi, siis Mongoolia kõrbesse peaksid ajaloolised proovid potsatama 25. juunil.

Chang'e 5 ja 6 missioonidega saaks läbi planeeritud neljaetapilise Hiina Kuu-uurimise programmi kolmas faas. Sellest järgmiste missioonide eesmärgiks on Kuu lõunapoolusele asutada juba alaline mehitamata uurimisjaam, mis omakorda on 2030ndateks planeeritud mehitatud kuulendude eeldus. Igatahes siiani on Hiina suutnud edale seatud eesmärgid edukalt ja õigeaegselt täita ning tundub üha enam, et juba mõne aasta pärast läheb uueks ja pingeliseks võiduajamiseks Kuule.