Voyager töötab taas!

Uskumatul kombel on inseneridel õnnestunud taastada kasulik side Voyager 1 kosmosesondiga. Seda peale viit kuud kestnud olukorda, kus selle FDS (flight data subsystem) süsteem, mis tegeleb andmete pakendamisega Maale saatmiseks, edastas oma koduplaneedile vaid suvalist binaarkoodi. Tõenäoliselt tekitas sellise olukorra rike selle mälus.

Voyager 1 ja Voyager 2 on esimesed kosmosesondid, mis on jõudnud väljaspoole heliopausi - piiri, millest tähtede tuul (laetud oskeste voog teistelt tähtedelt) ületab päikesetuule mõju.

Peale kuid kestnud peamurdmist otsustas sondi meeskond FDS'i koodi jaotada pisemateks osadeks ning tõsta need katse-eksitus meetodil erinevatesse mäludesse. Kuna 1977. aastal startinud ja tänaseks meist üle 25 miljardi kilomeetri kaugusele rännanud Voyageriga suhtlemine võtab isegi valguse kiirusel leviva raadioside abil 45 tundi (edasi-tagasi), oli tegemist väga ajakuluka ettevõtmisega. Nüüd on meeskond teatanud, et lõpuks on nad suutnud Voyagerilt saada loetavat infot selle tehnilise tervise kohta ning lähinädalatel peaks koodi ettevaatlik ühest kohast teise tõstmine taastama sondi võime saata Maale teaduslikke andmeid.

Nii või teisiti ei suuda sondi pardal olev pisikene tuumareaktor mõne aasta pärast toota enam piisavalt energiat ning side Maaga katkeb jäädvalt. Seni on Voyager 1 ja sellest kauguse mõttes (aga mitte suunas) 5 miljardit kilomeetrit tagapool asuv Voyager 2 Päikesesesüsteemi servalt edastanud väärtuslikke andmeid magnetväljade, tähetuulte ja kosmilise kiirguse kohta.

1990. aastal, asudes Päikesest 6,4 miljardi kilomeetri kaugusel, pöörati Voyager 1 kaamerad suuresti astronoom Carl Sagani nõudmisel ja palvel Päikesesüsteemi poole ning jäädvustati 60 fotone seeria, millel on näha seitse selle planeeti enneolematust kaugusest. Pildiseeria sai hüüdnimeks lihtsalt "perepilt" ning foto Maast "kahvatu sinine täpp".

Kahvatu Sinine Täpp ehk foto Maast (Kuu on nägemiseks liiga tuhm) 6 miljardi kilomeetri kauguselt. Oma samanimelises 1994. aasta raamatus kirjutas Carl Sagan selle kohta järgmist:

"Sellest kaugest vaatepunktist ei pruugi Maa tunduda eriti huvipakkuvana, aga meie jaoks on see eriline. Mõtle veelkord sellele täpile. See on siin. See on kodu. Siin oleme meie. Selle peal iga inimene, keda sa armastad, keda sa tunned, kellest sa kuulnud oled, iga inimene kes eales on olemas olnud, elas oma elu siin. Iga meie naudingu ja kannatuse põhjus, tuhanded enesekindlad religioonid, ideoloogiad, majanduslikud doktriinid, iga kütt ja korilane, iga kangelane ja argpüks, iga tsivilisatsiooni looja ja hävitaja, iga kuningas ja talupoeg, iga armunud noorpaar, iga ema ja isa, lootusrikas laps, leiutaja ja avastaja, iga moraalijünger, iga korrumpeerunud poliitik, iga "superstaar", iga "suur juht", iga pühak ja patustaja meie liigi ajaloos elas siin - tolmukübemel hõljumas päikesekiires.

Maa on väga pisikene lava kosmilisel areenil. Mõtle kõigile neile verejõgedele, mida on valatud kõigi kindralite ja keistrite poolt, et nad saaksid korraks murdosa täpi valitsejateks. Mõtle nendele lõpututele julmustele, mida ühe selle piksli nurgas elavad inimesed on põhjustanud teises nurgas elavatele inimestele. Kui arvukad nende eksimused, kui innukad on nad üksteist tapma, kui tulihingeline nende viha. Meie seisukohti, meie enesetähtsustamisi, meie luulusid, et meil on mingisugune eeliskoht universumis, pannakse proovile sellesama kahvatusinise täpi poolt. Meie planeet on üksildane kübe suures kõikehõlmavas pimeduses. Meie tühisuses ja meid ümbritsevas mõõtmatuses ei ole isegi mitte vihjet selle kohta, et abi võiks saabuda kusagilt mujalt päästmaks meid meie endi eest.

Maa on ainus paik, vähemalt teadaolevalt, mis suudab toetada elu. Pole ühtki teist kohta, vähemalt mitte lähitulevikus, kuhu meie liik võiks migreeruda. Külastada - jah. Asustada - ei veel. Meeldib või mitte, praegu on Maa paik, kus me peame vastu pidama. On öeldud, et astronoomia on alandlikkusele sundiv ja iseloomu kasvatav kogemus. Pole ilmselt paremat demonstratsiooni inimliku upsakuse rumalusest kui see kauge kujutis meie pisikesest maailmast. Minu jaoks rõhutab see meie kohust suhtuda üksteisesse lahkemalt ning säilitada ja hoida seda Kahvatut Sinist Täppi - ainsat kodu, mida tunneme."

Voyageride teadusmissioon saab lähitulevikus lõpu, kuid selle diplomaatiline missioon meie liigi esindajatena jätkub veel miljardeid aastaid. Teatavasti on sondidega kaasas niinimetatud kuldsed plaadid, kust leiab ohtralt informatsiooni meie ja meie planeedi kohta ammu peale seda kui Maa on muutunud Päikese vananedes elukõlbmatuks.