Märtsitaevas 2024

Vanade roomlaste jaoks oli sõjajumal Marsile pühendatud märts aasta esimene kuu. Meie jaoks tähistab see kuud, mil algab astronoomiline kevad, kuigi tõeliste kevadilmade igatsejad peavad veel kannatust varuma. Vanarahvas tundis märtsi liukuu, hangekuu, sulakuu ja kevadkuuna.

Vilunud taevavaatleja ei pea jälgima kalendrit, et veenduda kevadkuu saabumises. Piisab põgusast pilgust taevasse, kus oma kindlatel radadel rändavad tähed ja tähtkujud oma tõusude ja loojangutega aastaajad kätte näitavad. Näiteks märtsi alguses tõuseb talveöid kaunistanud Orion oma kõrgeimasse punkti lõunataevas juba vahetult peale videviku saabumist ning südaööks on ta “vööst” saadik horisondi taha vajunud.

Temaga koos libisevad madalasse lääne- ja loodetaevasse Sõnni, Kolmnurga, Andromeeda, Perseuse ja Veomehe tähtkujud, millest leiame vastavalt Plejaadide täheparve (M45*), Kolmnurga (M33) ja Andromeeda (M31) galaktikad, kuulsa Perseuse kaksikparve (NGC 869, NGC 884) ning jõulude ajal kõrgel pea kohal säranud Kapella. W-kujuline Kassiopeia ja Keefeus paiknevad märtsiöödel peaaegu otse Põhjanaela all.

Sõime täheparv: Plejaadide kõrval üheks kõige paremini vaadeldavaks varakevadiseks hajustäheparveks on Vähi tähtkuju keskel asuv Sõim või Praesepe (M44). Silmale udusena paistvat laiku on tuntud juba antiikajast peale ning tegemist oli ühe esimese objektiga, mida vaatles oma teleskoobiga Galileo Galilei. Tegemist on meist umbes 600 valgusaasta kaugusel asuva võrdlemisi noore täheparvega, mis sisaldab vähemalt tuhat tähte. Neist heledamate nägemiseks tasub Sõime vaadelda binokli või teleskoobiga. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi Tehnika: Orion 8" f/3.9, ZWO ASI071MC pro

Lõunasse vaadates märkame kolmest heledast tähest moodustuvat asterismi, mida nimetatakse Kevadkolmnurgaks. See joonistub Neitsi tähtkuju alaservas asuvast Spiikast, Karjase Arktuurusest ja Lõvi heledaimast tähest Reegulusest. Nende vahele ja kohale jäävad väiksemad Berenike Juuste ja Jahipenide tähtkujud. Madalal horsiondil paistavad kesköö paiku vähemtuntud Hüdra, Kaarna, Karika ja Sekstandi tähtkujud. Otse pea kohal särab kõigile tuntud Suur Vanker, mis on tegelikult asterism Ursa Majori ehk Suure Karu tähtkujus.

Idataevast uurides näeme selget märki sellest, et isegi kevade esimesel kuul pole suvi enam kaugel, kuna Suvekolmnurgaks kutsutud asterismi kooseisu kuuluvad Veega (Lüüras) ja Deeneb (Luiges) on märtsi keskpaigaks Põhjanaela alt kenasti läbi jõudnud ning ei lähe enam kaua kuni tõuseb ka suvise asterismi kolmas täht Altair (Kotkas). Nende kohalt leiame vägevad Heraklese ja Lohe tähtkujud.

Galaktikate hooaeg

Et tähtede ja tolmu poolest rikkalik Linnutee kaardub nüüd üsna tagasihoidlikult edelast kirdesse, avaneb meil võimalus oma kodugalaktikast juba päris segamatult väljapoole vaadata. Seal, kümnete kuni sadade miljonite valgustaastate kaugusel, paistavad keskmiste ja suuremate teleskoopide omanikele sajad ja tuhanded galaktikad. Tegelikult leiab neid sealt kaugemalt veel sadu miljardeid, kuid kel puudub otseside James Webbi kosmoseteleskoobiga, jäävad need püüdmatuks.

Vastupidiselt mõnikord esitatud kujutlusele, et galaktikad on universumisse laiali pillutatud suvaliselt, on need tegelikult koondunud suurematesse gravitatsiooniliselt seotud struktuuridesse – galaktikaparvedesse ja nende superparvedesse. Linnutee, Andromeeda ja Kolmnurga hiidgalaktikast koosnev niinimetatud Kohalik Grupp kuulub näiteks Neitsi galaktikaparve koosseisu, mis on omakorda samanimelise superparve tuum. See pole aga omakorda midagi enamat, kui väike kõrvalharu kolossaalsest Laniakea superparvest.

Kuni 2000 individuaalset galaktikat sisaldava Neitsi parve kese asub meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju taustal ja peaaegu täpselt eelmainitud Kevadkolmnurga keskel. Kogukama teleskoobi ja suurepäraste vaatlustingimuste korral võib seal ära näha umbes kolmekümmend galaktikat, millest heledamad on elliptilised hiidgalaktikad M49, M59, M60, M84, M86 ja M87 ning spiraalgalaktikad M58, M61, M90, M85, M98, M99 ja M100. Tuleks ilmselt mainida, et isegi teleskoobis paistavad need galaktikad tillukeste uduste laikudena, mille struktuuri nägemiseks tuleb lisaks teleskoobile appi võtta kaamera ja pikad säriajad.

Lõvi kolmik: Lõvi tähtkuju taustal paistev pisike galaktikagrupp, mida tuntakse Lõvi Kolmiku nime all. Selle liikmeteks on fotol vasakul asuv NGC 3628 (Hamburgeri galaktika), M65 (ülal-paremal) ja M66. Tegemist on umbes 35 miljoni valgusaasta kaugusel asuvate spiraalgalaktikatega, millest igaüks sisaldab tõenäoliselt kümneid, kui mitte sadu miljardeid individuaalseid tähti. Arvatakse, et kõik kolm galaktikat on minevikus üksteisest suhteliselt lähedalt möödunud. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi Tehnika: Orion 8" f/3.9, Nikon D5600

Neitsi parve kohal Berenike Juuste tähtkujus paistab üks teine rikkalik galaktikaparv nimega Kooma. Kuna see asub meist aga üle 300 miljoni valgusaasta kaugusel, läheb enamike selle liikmete vaatlemiseks tarvis veelgi suuremat vaatlustehnikat. Heledaimad neist on NGC 4631, NGC 4494, M64 ja NGC 4559. Berenike Juuste kohal ja otse Suure Vankri aiste all paistavad neli suhteliselt heledat spiraalgalaktikat M51 (Veekeerise galaktika), M63 (Päevalille galaktika), M94 (Krokodilli silma galaktika) ja M106. Suure vankri tiputähest Alkaidi kõrval asub kuulus M101 ehk Tuuleratta galaktika. Teisel pool Suurt Vankrit leiab tuntud galaktikatepaari M81 (Bode) ja M82 (Sigar).

Neitsi kõrvalt Lõvi tähtkujust leiab samuti mitu heledat galaktikat, millest kuulsamad on nii-nimetatud Lõvi kolmiku liikmed NGC 3628, M65 ja M66. Neist natukene paremale liikudes tasub teleskoop või kaamera suunata M95, M96 ja M105 tähiseid kandvatele spiraalgalaktikatele. Eraldi mainimist väärib Neitsi ja Kaarna tähtkujude piiril asuv M104 ehk Sombreero galaktika. Omapärase tolmuvöödi tõttu on Sombreero üks astrofotograafide meelisobjekte, mis paraku meie maalt üle 19 kraadi kõrgusele ei tõuse.

Peale galaktikate on kevadtaevas tuntud ka kerasparvede poolest. Need meie galaktika vanimad tähekogumid tiirlevad kõrgel Linnutee tasandi kohal ning näevad teleskoobis välja otsekui uduste piirjoontega pallid. Nende tekkest ja arengust on veel siiani suhteliselt vähe teada. Meie poolkera tuntumad kerasparved on M13 ja M92 Herakleses, M2 jahipenides, M5 Maokandjas ja M53 Berenike Juustes.

Veekeerise galaktika: Veekeerise galaktika ehk Messier 51a ja Messier 51b Suure Vankri tiputäht Alkaidi lähistel. Meist 32 miljoni valgusaasta kaugusel asuv põrkuv galaktikapaar oli esimene omasugune mille puhul tuvastati spiraalstrukutuur (1845, William Parsons). Suurem galaktika on läbimõõdult kusagil 78 tuhat valgusaastat. Foto: Urmas Leming Tehnika: Celestron Edge HD 8, ZWO ASI294MM pro

Väikseim ja suurim planeet

Jaanuaris viibis Päikesesüsteemi piseim ja Päikesele lähim planeet Merkuur Maalt vaadatest niinimetatud suurimas läänepoolses elongatsioonis ehk eemaldumises. Märtsi lõpuks, olles täitnud enam kui pool oma tiirust ümber Päikese, viibib see suurimas idapoolses elongatsioonis. Esmapilgul võõrana kõlav mõiste kirjeldab olukorda, kus meie vaatenurgast asub Päikesele meist lähemal tiirlev planeet sellest võimalikult eemal. Idapoolne ja läänepoolne näitavad suunda. Näiteks Merkuuri puhul tähendab eelseisnev idapoolne elongatsioon seda, et pisiplaneet on märtsi teises pooles vaadeldav vahetult peale päikesetõusu läänetaevas ehk see paikneb Päikesest ida pool. Kuigi seda on võimalik näha silmaga, võib selle leidmine vajada alguses binoklit. Teleskoobis paistab see pisikese ühelt poolt valgustatud kettana.

Teistest Päikesesüsteemi planeetidest on märtsis silmaga nähtav vaid meile viimase poole aasta jooksul tuttavaks saanud Jupiter. Endiselt kõiki tähti ületava heledusega hiidplaneet asub õhtuti läänetaevas Jäära ja Lohe tähtkujude piiril ning loojub juba enne südaööd. Teleskoobis on võimalik ära näha selle neli suuremat kuud - Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto - ning planeedi tumedamad pilvevöödid.

Kevad saab alguse 20. märtsil täpselt kell 3:06. Sellel hetkel särab Päike ekvaatoril otse seniidis ning päevad ja ööd on kõikjal planeedil enam-vähem sama pikad. Tõeline ekviluks ehk võrdpäevsus saabub Eesti laiuskraadidele tegelikult juba paar päeva varem.

Head kevade algust!

*Objektide järel on täpsustatud nende kataloogitähised. Levinumad sellised on Messier (M), New General Catalogue (NGC) ja The Index Catalogue (IC). Neid kasutavad enamikud puldist juhitavad hobiteleskoobid.