Kevadine pööripäev ja teleskoobiloos

Homme varahommikul Eesti aja järgi täpselt kell 05:06:21 paistab Päike kusagil Maa ekvaatoril otse seniidis. Kui enne seda liikus Päike sealt vaadates lõunataevas, siis peale seda liigub see põhjataevas. Seda hetke või õigemini seda hetke sisaldavat päeva tuntakse kevadise pööripäevana ning sellel ajal on peaaegu kõikjal planeedil päevad ja ööd enam-vähem võrdsed (välja arvatud poolustel, kus poolik Päike püsib pidavalt silmapiiril). Seepärast kutsutakse kevadist pööripäeva vahel kevadiseks võrdpäevsuseks, kuigi tegelik võrdpäevsus (12 tundi päeva ja 12 tundi ööd) saabus meie laiuskraadidele juba paar päeva varem. Igatahes nüüdseks hakkavad päevad olema öödest tunduvalt pikemad ja seda kuni paar päeva pärast sügisest pööripäeva 22. septembril, mil ööd taaskord päevadest pikemaks venivad.

Paar kuud tagasi, siis kui hakkasime klubi toetuse leidmiseks müüma oma lõuendtrükis astrofotosid, sai tehtud lubadus, et kõigi toetajate vahel loosime kevadisel pööripäeval välja ühe teleskoobi (Sky-Watcher Mercury 607 AZ-2). Toetajaid kogunes üllatavalt palju ning oleme neist kõigile südamest tänulik. Tõele au andes osadele rohkem kui teistele, kuid seda me paraku arvesse võtta ei saa. Igatahes nüüd kui pööripäev on viimaks ukse ees, on aeg võitja välja selgitada.

Astronoomiaklubina üritame loosimise läbi viia võimalikult kosmilisel ja läbipaistval viisil. Digitaalsed õnnerattad, juhuslikusegeneraatorid või kübarast nimede tõmbamine tundub kuidagi maine ja banaalne. Laseme hoopis universumil "otsustada", või õigemini seame universumile teatud tingimused, mille täitumisel selgub võitja. Asja põhiidee on tegelikult suhteliselt lihtne, kuid vajab natukene selgitamist.

Kevadisel ja sügisesel pööripäeval paistab päike otse ekvaatorile ning tervel planeedil on päevad ja ööd enam-vähem võrdse pikkusega.

Universumi üks võimsamaid plahvatusi on teatavasti supernoovad, mida võib laias laastus jagada kahte tüüpi. Ühel juhul toimuvad need massiivsete tähtede puhul, mille tuum gravitatsiooni mõjul kokku variseb. Sellisest plahvatusest jäävad alles neutrontähed või mustad augud. Teisel juhul voolab kaksiktähesüsteemis tekkinud valgeks kääbuseks kutsutud tähejäänukile teiselt tähelt materjali kuni see saavutab kriitilise massi ning plahvatab. Sama juhtub kahe valge kääbuse põrkumisel. Valge kääbus või kääbused hävinevad plahvatuses täielikult. Esimest neist kutsutakse tüüp II ja teist tüüp I supernoovaks. Mõlemal juhul on plahvatus niivõrd võimas, et mõneks nädalaks või kuuks võib kauges galaktikas aset leidev supernoova oma heleduselt ületada tervet galaktikat ning need ajutused majakad paistavad peaaegu teisele poole universumit.

Kuigi supernoovad on ühe galaktika piires ja inimese eluea kontekstis väga haruldased (viimane teadaolev supernoova Linnutees toimus meie jaoks 350 aastat tagasi) toimub neid ümbritsevas universumis leiduvates sadades miljardites galaktikates pidevalt. Iga aasta avastavad astronoomid või õigemini astronoomide poolt üles seatud süsteemid universumist sadu ja sadu uusi supernoovasid. Kuna supernoovad on väga äkilised ja väga heledad sündmused, siis on nende avastamine võrdlemisi lihtne - tuleb vaid võrrelda erinevatel ajahetkedel tehtud taevafotosid ning tuvastada, kas mõnel neist on juurde tekkinud tähte meenutav objekt. Tänapäeval teevad ja kõrvutavad taevajäädvustusi robotteleskoobid ja kavalad arvutialgoritmid.

Kuigi supernoovad ei ole hiiglasliku universumi mõttes haruldased, ei tea me kunagi millises kauges galaktikas ja mis suunas võib mõni selline järgmiseks süttida. Tegemist on põhimõtteliselt ennustamatu sündmusega.

Ja sellega jõuamegi lõpuks loosimise juurde.

Loosi läheb teleskoop Sky-Watcher Mercury 607 AZ-2. Pole mõtet teeselda, et tegu on tõsise vaatlusriistaga, kuid noorel algajal taevauurijal on sellega kindlasti huvitav Kuud ja täheparvi vaadelda.

Terve tähistaevas on jagatud 88-ks tähtkujuks, millel on kindlad piirid ning mis omavahel ei kattu. Tähtkujud iseenesest pole mingid objektid, ega need ka ei oma mingit erilist tähtsust, peale inimeste kalduvuse leida suvalistest tähekombinatsioonidest tuttavaid mustreid. Osade jaoks näivad need olevat ka aluseks soovmõtlemisele, et need aitavad kuidagi nende iseloomu või tulevikku ennustada. See viimane käib siis pseudoteadusliku astroloogia (horoskoobinduse) kohta.

All oleme loetlenud tähestiku järjekorras üles esimesed 47 Eestist näha olevat tähtkuju ning viinud need kokku meilt astrolõundeid ostnud inimestega samuti tähestiku järjekorras (kui oleme kellegi ära kaotanud, siis andke endast teada). Eestikeelse tähtkuju nimetuse järel sulgudes on nende ladinakeelsed nimetused koos rahvusvaheliste lühenditega.

• Ambur (Sagittarius SGR) - Aive
• Andromeeda (Andromeda AND) - Anders
• Berenike Juuksed (Coma Berenices COM) - Anne
• Delfiin (Delphinus DEL) - Annike
• Eriidanus (Eridanus ERI) - Anu
• Herkules (Hercules HER) - Edda
• Hobu (Equuleus EQU) - Elle
• Hüdra (Hydra HYA) - Guido
• Ilves (Lynx LYN) - Guldar
• Jahipenid (Canes Venatici CVN) - Hans-Peter
• Jänes (Lepus LEP) - Heigo
• Jäär (Aries ARI) - Helen
• Kaalud (Libra LIB) - Helené
• Kaelkirjak (Camelopardalis CAM) - Heli
• Kaksikud (Gemini GEM) - Imbi
• Kalad (Pisces PSC) - Ingrid
• Kaljukits (Capricornus CAP) - Ivar
• Karjane (Bootes BOO) - Ivi
• Kassiopeia (Cassiopeia CAS) - Janne
• Kefeus (Cepheus CEP) - Jürgen
• Kilp (Scutum SCT) - Katrin
• Kolmnurk (Triangulum TRI) - Kaur
• Kotkas (Aquila AQL) - Kauri
• Lohe (Draco DRA) - Kerle
• Luik (Cygnus CYG) - Kristiina
• Lõvi (Leo LEO) - Ksenija
• Lüüra (Lyra LYR) - Mare
• Madu (Serpens SER) - Marge
• Maokandja (Ophiuchus OPH) - Marika
• Neitsi (Virgo VIR) - Marko
• Nool (Sagitta SGE) - Markus
• Orion (Orion ORI) - Martin
• Pegasus (Pegasus PEG) - Marul
• Perseus (Perseus PER) - Mihkel
• Põhjakroon (Corona Borealis CBR) - Mikk
• Rebane (Vulpecula VUL) - Ott
• Sekstant (Sextans SEX) - Priit
• Sisalik (Lacerta LAC) - Ragnar
• Skorpion (Scorpius SCO) - Raili
• Suur Peni (Canis Major CMA) - Regina
• Suur Vanker (Ursa Major UMA) - Salme
• Sõnn (Taurus TAU) - Sandra
• Vaal (Cetus CET) - Silver
• Veevalaja (Aquarius AQR) - Tiina
• Veomees (Auriga AUR) - Triin
• Vähk (Cancer CNC) - Tõnis
• Väike Lõvi (Leo Minor LMI) - Urmas
• Väike Peni (Canis Minoris CMI) - Mihkel Mait

Praktiliselt kõik uued avastatud supernoovad (või õigemini nende kandidaadid) ilmuvad umbes päevase viivitusega vastavale läheküljele, mis kogub vaatlusi planeedi erinevatest vaatlusprogrammidest. Lehekülje enda leiab siit: https://www.rochesterastronomy.org/supernova.html

Sealsest nimekirjast saab klikkides supernoova järel TNS lingil selle avastamise täpse kuupäeva ja kellaaja sekundi pealt. Lisaks leiab sealt avastatud supernoova täpsed taevakoordinaadid ning ühtlasi ka selle, millise tähtkuju kaugel taustal supernoovat nähti.

Kui kevadine pöörihetk jõuab kätte 20. märtsil maailmaja (UT) järgi täpselt kell 03:06:21, siis teleskoobi võidab see, kellele määratud tähtkujust esimene supernoovakandidaat avastatakse. On ju tegelikult lihtne?

1994. aasta supernoova galaktikas NGC 4526. See oli piisavalt hele, et paista mõned nädalad tugevamalt kui terve galaktika.

PS Kuna enamasti avastatakse supernoovasid sadade miljonite ja miljardite valgusaastate kauguselt, siis on need järelikult süttinud juba sadu miljoneid või miljardeid aastaid tagasi.