Eelmise nädala kahel ööl sai pildistatud objekti või õigemini objektide kooslust, mis oma kauguse ja mõõtmetega ületab kõike, mida oleme seni oma teleskoobiga jäädvustanud. Jutt käib Berenike Juuste taustal asuvast Kooma galaktikaparvest (Abell 1656), mis asub meist umbes 322 miljoni valgusaasta kaugusel ja koosneb enam kui tuhandest gravitatsiooniliselt seotud galaktikast.
 |
| https://www.astrobin.com/full/1j3r9q/0/?mod=&real= |
Parve tuuma moodustavad hiidelliptilised NGC 4889 ja NGC 4874, mis näevad fotol välja roosakate uduste pallidena. Need on arvatavasti minevikus paljude galaktikate liitumisel tekkinud hiidgalaktikad, mille mass ületab Linnuteed 10-15 korda ning mis sisaldavad triljoneid tähti. Nende orbiidil tiirlevad enamasti pisemad elliptilised galaktikad ja ka mõned spiraalgalaktikad.
Juba 1933. aastal näitas šveitsi astronoom Fritz Zwicky, et Kooma parve mass peab olema oluliselt suurem kui saab järeldada vaatlustest, kuna selle ümber tiirlevate galaktikate kiirus oli teoreetiliselt oluliselt suurem. Tänapäeval tuntakse taolist hüpoteetilist varjatud mateeriat, mis näib ümbritsevaga suhtlevat vaid läbi gravitatsiooni, tumeda aine nime all.
Kooma galaktikaparv moodustab koos Lõvi galaktikaparvega (Abell 1367) kokku umbes 3000 suuremat galaktikat sisaldava Kooma supergalaktikaparve, mis on omakorda niinimetatud Suure Seina nimelise superstruktuuri osa. Viimane koosneb lisaks Koomale Herkulese superparvest ning ulatub läbimõõdult 500-750 miljonit valgusaastat.
Meie asume oma pisikese galaktikaterühmaga Neitsi galaktikateparves, mis on tegelikult üks kõrvalharu palju suuremast Laniakea superparvest.
Foto kogusäriks tuli sekundi pealt 10 tundi.
Orion 8" Astrograph, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 120x300sek, gain 90, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, Gideeritud. PHD2, NINA, Pixinsight.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar