21. jaanuaril nähti Berliini kohal taevas üht väga heledat meteoori tähisega 2024 BX1, mis avastati Ungari astronoom Krisztián Sárneczky poolt kõigest kolm tundi enne Maa atmosfääri sisenemist. Kuna hinnangute järgi umbes suure rannapalli mõõtu kosmosekivi langes võrdlemisi aeglaselt (tosin kilomeetrit sekundis) ning maapinna suhtes järsu nurga all, eksisteeris reaalne lootus, et midagi jõudis sellest ka meteoriitidena maapinnale. Nüüd on need teadlaste ja harrastajate koostöös leitud ning tegemist on tõelise haruldusega.
 |
| Astronoom Peter Jenniskens koos vabatahtlike meteoriididküttide ja ühe esimese leitud meteoriidiga. |
Meteoriidi langemispaiga arvutamine on keeruline, kuid mitte võimatu ülesanne. Mida rohkem vaatlusi õnnestub koguda ning omavahel sobituma panna, seda täpsemalt saab selle langemise trajektoori ruumis modelleerida. Antud juhul võttis selle ülesande ette USA astronoom Peter Jenniskens, kes ostis enda sõnul lennukipileti Saksamaale samal päeval kui ta 2024 BX1 langemisest kuulis. Lennureisil tehtud arvutused näitasid, et meteoor pidi langema Berliini lähistel Ribbecki nimelise väikelinna kõrval asuvale põllule. Temaga koos asus kosmosekive otsima ligi veerandsada teadlast ja harrastajat üle üle kogu maailma.
Päevi kestnud viljatud otsingud, mida raskendasid tormituuled, päädisid 25. jaanuaril esimese meteoriidifragmendi leidmisega. Sellele järgnesid teised, millest suurimaks osutus umbes pesapalli mõõtu meteoriit, mida märkas maapinnal lebamas Poola maastikuarhitekt Kryspin Kmieciaki 1. veebruaril. Kokku on tänase seisuga leitud 20 erineva suurusega kildu, mis meenutavad esmapilgul välimuselt natukene halli graniiti. Ilmselt sellepärast nende leidmisega nii kaua aega läkski, kuna enamus meteoriitidest on praktiliselt mustad ning meteoriididkütid ei pruukinud lihtsalt ebatavalise välimusega meteoriite alguses ära tunda.
 |
| Suurim kild ja selle leidja Kryspin Kmieciak. |
Analüüsid näitasid, et 2024 BX1 killud kuuluvad ühe kõige haruldasemat tüüpi meteoriitide hulka, mida kutsutakse aubriitideks. Selline nimi on neile antud esimese taolise meteoriidi leiukoha järgi Prantsusmaal Aubres. Kõikidest Maalt leitud meteoriitidest moodustavad aubriidid vaid tuhandiku. Kui seni on pakutud, et aubriidid võivad pärineda planeet Merkuurilt (paisatud planeetidevahelisse ruumi peale mõne suurema asteroidi kokkupõrget), siis antud leid võib selle ümber lükata. Nimelt näitavad arvutused, et 2024 BX1 trajektoor pärines Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst. Kuigi pole täiesti välistatud, et Merkuurilt pärit kivi leidis ennast miljoneid või miljardeid aastaid kestnud gravitatsioonilise piljardi käigus emaplaneedist kaugelt, tundub see siiski ebatõenäoline. Igatahes meteoriididteadlaste jaoks on värskete aubriitide näol tegemist viimase aja ühe huvitavama leiuga.All videoklipp 2024 BX1 langemisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar