Vulcan Centaur viis Kuu poole rikkis kuunduri

8. jaanuaril startis ULA uue raketi Vulcan Centaur pardal USA ettevõtte Astrobotic mehitamata kuumaandur Peregrine. Kuigi rakett töötas laitmatult ning maandur eraldus selle küljest edukalt, avastati loetud tunnid hiljem, et maandur lekib kütust. Lekke poolt põhjustatud (reaktiiv)tõukejõud tähendas, et maanduri päikesepaneelide õige nurga all hoidmiseks tuli kulutada pidevalt lisakütust ning sellises olukorras ei jäänud muud võimalust kui tunnistada, et maanduri 26. jaanuariks planeeritud kuundumine jääb paraku ära.

ULA uue raketi Vulcan Centaur start 8. jaanuaril.

Praeguse seisuga tundub, et hetkel Maast 350 tuhande kilomeetri kaugusel asuv maandur kukub 18. jaanuaril tagasi Maale, kus see atmosfääris lihtsalt ära põleb. Kuigi maanduri mootorid ja elektroonika on töökorras ning kütust veel järel piisavalt, et maanduri vabalangemistrajektoori muuta ning see Maa ümber tugevalt elliptilisele orbiidile tiirlema jätta, võeti selline otsus vastu, et mitte Maa-Kuu vahelist ruumi sisuliselt otstarbeta tehnikaga risustada.

Hetkeseisuga ei ole endiselt teada, et mis täpsemalt Peregrine kütuselekke põhjustas, kuigi maanduri pardalt jäädvustatud fotod näitavad mingisugust mehhaanilist vigastust.

Peregrine kannab oma pardal kaht minikulgurit (USA ja Mehhiko päritolu) ning arvukalt erinevaid teaduslikke instrumente ja detektoreid Kuul valitseva keskkonna uurimiseks. Lisaks leiab sellelt mitu ajakapslit kõikjalt maailmast ning väikeses koguses 67 erineva inimese kremeeritud jäänuseid ja DNAd (taolisi kosmosematuseid korraldab eraettevõte Celestis). Algselt Kuule jõudma pidanud tuhk ja DNA proovid, kelle seast leiab nimesid nagu Gene Rodenberry, George Washington, Dwight Eisenhower ja John F. Kennedy, naasevad nüüd oma koduplaneedile. Kus see peaks täpsemalt aset leidma, veel ei osata (või taheta) öelda.

Paraku selline kunstniku nägemus Peregrinest turvaliselt Kuu pinnal asumas, ei saa lähiajal tegelikkuseks.

Foto Peregrine pardalt, kus on näha kortsus keredetaile.

Disaini poolest kuni 265 kilogrammist lasti kandev Peregrine on esimene USA pinnal ehitatud kuumaandur peale Apollo mehitatud missioone ning osakene NASA CLPS (Commercial Lunar Payload Services) programmist, mille eesmärgiks on leida eraettevõtete seast partnereid tulevaste Artemise mehitatud kuumissioonide ja -baaside toetamiseks. Sisuliselt otsib NASA ettevõtteid, kes suudaksid võimalikult soodsalt ja töökindlalt vedada Kuule erinevat varustust (kütust, toitu, varuosasid jne).

Astroboticu Peregrine oli sellise programmi esimene katse. Järgmiseks on kavas Kuu poole saata maandur nimega Nova-c, mille on ehitanud USA ettevõte Intuitive Machines. Seekord SpaceX Falcon raketti kasutav start peaks aset leidma juba veebruaris. Sellele järgneb veel üks Nova-C start, seejärel üritab sama Firefly Aerospace poolt disainitud maandur nimega Blue Ghost, taaskord Astrobotics oma maanduriga VIPER jne.

Loodame, et kõiki järgnevaid saadab nüüdsest edu...