Tolm Kiilu udukogu mäel

Lõunataevas Kiilu tähtkujus asub üks taeva võimsamaid udukogusid, mis kannab tähtkuju järgi Kiilu udukogu nime (tähis NGC 3372). Paikneb see Linnutee Carina-Sagittariuse harus, meist umbes 8500 valgusaasta kaugusel. Arvukatest heledatest ja tumedatest ududest koosnev piirkond on ligi pooltuhat valgusaastat lai.

Tähistamaks oma 20. aastapäeva orbiidil jäädvustas kuulus Hubble kosmoseteleskoob 2010. aastal üht Kiilu udukogus asuvat mõne valgusaasta laiust eriti noort ja tolmust piirkonda, mida hakati kutsuma Mystic Mountain (müstiline mägi). Allolev foto on omakorda sellest üks pisikene osa, kus on näha veidi pruunikast tolmust koosnevaid tõrvikuid meenutavaid moodustusi. Tegemist on ümbritsevaga võrreldes tihedate gaasi- ja tolmukogumikega, mida nende vahetus läheduses tekkinud noored, massiivsed ja heledad tähed oma kiirgusega valgustavad ja aeglaselt laiali puhuvad. Mõne miljoni aasta pärast on need tõenäoliselt viimseni "aurustunud".

Kuigi fotol nähtavad struktuurid võivad tunduda suhteliselt väikesed, on nende tegelikud mõõtmed praktiliselt hoomamatud. Fotol on näha umbes 1,5 valgusaastat kõrget ala. Ühte valgusaastasse mahub Maa ja Päikese vahemaad (astronoomiline ühik - 150 miljonit kilomeetrit) veidi üle 63 tuhande korra. Kui võtta, et Päikesesüsteemi kaugeim otseselt vaadeldav kääbuplaneet Sedna tiirleb Päikesest keskmiselt 500 astronoomilise ühiku kaugusel, siis selle orbiidi ulatus moodustaks foto kõrgusest ümmarguselt sajandiku. See oleks siis üks väike ringikene, umbes sama mõõtu fotol paistavate kaugete punakate tähtedega. Astronoom Carl Sagani sõnadega: "Maa on üks väga väike lava hiiglaslikul kosmilisel areenil."

Hubble vaade ühele pisikesele alale Kiilu udust, mida kutsutakse Mystic Mountain. Üleval olev foto on omakorda üks osa selle keskpaigast.

Hetkel on vananev Hubble järjekordselt rivist väljas ning NASA insenerid teevad kõik endast oleneva, et seda juba mitmendat korda paari viimase kuu jooksul tagasi töökorda saada. Nimelt on esinenud probleemid kosmoseteleskoobi suunamiseks mõeldud güroskoopidega. Algsest kuuest güroskoobist on teleskoobil töötamas veel kolm. Kui väga häda käes, siis teleskoop saab mingil määral hakkama ka ainult ühega. Varem või hiljem koidab aga päev, mil legendaarne ja nüüdseks juba peaaegu 34 aastane teleskoop enam oma turvarežiimist ei ärka. Sellest päevast saab leinapäev praktiliselt kõigile astronoomidele ja astronoomia huvilistele planeedil. Loodame, et see päev on veel kaugel.