Mõni aeg tagasi kirjutasime 1991. aastal USA Utah kõrbes tuvastatud kosmilisest kiirest, mille energia Maa atmosfääriga põrgates küündis nii kõrgele, et sellele anti nimeks Oh My God (Oh mu jumal) osakene. Lühidalt lihtsalt OMG. See tõenäoliselt üksik prooton ehk vesiniku aatomi tuum liikus enne põrget kiirusega, mis moodustab valguse kiirusest vaakumis 99.99999999999999999999951% ning selle koguenergiaks mõõdeti (3.2±0.9)×10^20 elektronvolti.
Kunstniku nägemus kosmilisest kiirest, mis tekitab Maa atmosfääri osakesi tabades omamoodi sekundaarsete osakeste "vihma", mida on võimalik detektoritega jäädvustada ning andmetest kokku panna algse osakese energia.
Pikemalt OMG-osakese ja üldse kosmiliste kiirte kohta saab lugeda meie kodulehelt: https://www.astromaania.ee/.../omg-osakene-ja-kosmilised...
Paar aastat tagasi tuvastas Utah kõrbes laiuv 700 ruutkilomeetrine detektor (The Telescope Array) järjekordse ülienergeetilise kosmilise osakese või õigemini selle poolt atmosfääris tekitatud sekundaarsete osakeste "vihma". Selle tõenäoliselt prootoni energiaks on nüüd mõõdetud 2,4x10^20 elektronvolti. Ehk kusagil kolmandiku võrra vähem kui OMG-osakesel. Igapäevasemasse konteksti asetatult oli sellel ühelainsal prootonil piisavalt jõudu, et kergitada näiteks kusagil 30 kilogrammine raskus maapinnast peaaegu 10 sentimeetri kõrgusele. Osakesele anti Jaapani Päikese ja valguse jumalanna järgi hüüdnimeks Amaterasu.
Kuigi niiöelda tavalised ja palju nõrgemad kosmilised kiired pärinevad tüüpiliselt tähtedest (sh Päikesest), supernoovadest, galaktikate tuumadest ja tähepõrgetest, on OMG ja Amaterasu sarnaste kiirte/osakeste päritolu siiani mõistatuseks. Nimelt on nende energia piisav, et galaktilised magentväljad ei suuda nende trajektoore oluliselt mõjutada. Ehk siis nende mõõdetud suund peaks olema ka paigaks kus nad ka sündisid. Lisaks kaotavad nad kosmoses rännates energiat vastavalt teatud seaduspärasusele, mis ütleb, et nende allikas ei saa meist asuda meist kaugemal kui 100-150 miljonit valgusaastat.
Amaterasu näib pärinevat suunast, kus asub niinimetatud Kohalik tühimik - meie kohalikule galaktikagrupile lähedal olev galaktikate poolest väga hõre piirkond, mille läbimõõt on vähemalt 150 miljonit valgusaastat. Teadaolevalt ei sisalda see midagi sellist, mis suudaks osakesele mõõdetud energiat anda. Ehk siis selliseid ultra-energeetilisi kosmilisi kiiri (tegelikult osakesi) võivad tekitada nähtused või protsessid, mida me lihtsalt veel ei tunne. Paraku tabavad nõnda energeetilised osakesed Maa igat ruutkilomeetrit korra sajandis või isegi harvem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar