Euclidi esimesed fotod

Eile avaldas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) poolt ehitatud ja juulis USAst Canaverali neemelt SpaceX Falcon 9 kanderaketi pardal startinud kosmoseteleskoop Euclid oma esimesed hämmastavad värvifotod. Iga foto juures on link suuremale versioonile, mida soovitame tungivalt vaadata ja suurendada ning mõelda, et suur osa nende fotode taustal paistvatest objektidest on Universumit pilgeni täitvad galaktikad.

Meist kusagil 240 miljoni valgusaasta kaugusel asuva Perseuse galaktikaparve kusagil 1000 liiget. Parve galaktikad on suuremad ja esiplaanil. Tagaplaanil paistab veel 100 000 palju kaugemat galaktikat. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_the_Perseus...

Niinimetatud "Varjatud galaktika" ehk IC 342 Kaelkirjaku tähtkujus. Vaatamata oma suurusele ja suhtelisele lähedusele (kõigest 10 miljonit valgusaastat) on seda galaktikat meie asukohast nähtavas valguses võrdlemisi raske vaadelda, kuna see jääb täpselt meie enda Linnutee tähtede ja tolmu poolt rikkaliku tasandi taha. Euclidi lähi-infrapunas töötav kaamera suudab õnneks tolmust mingil määral läbi näha. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_spiral_galaxy_IC...

1,2 meetrise peapeegliga Euclid suudab korraga vaadelda umbes 2,5 täiskuu suurust ala (Hubble näeb korraga umbes 1/12 täiskuu suurust ala) ning seda jäädvustada tohutu 609 megapikslise kaameraga. Lisaks kannab teleskoop lähi-infrapuna spektro- ja fotomeetrit, mille abil mõõdetakse kaugete galaktikate punanihet, mis võimaldab hinnata nende kaugust. Euclid asub sarnaselt Gaia satelliidi ja James Webbi kosmoseteleskoobiga Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel niinimetatud L2 punktis, kus Maa ja Päikese gravitatsioonid lubavad sellel tiirelda ümber Päikese kaugemal, kuid samas tempos kui Maa.

Hellenistliku matemaatiku Eukleidese järgi nime saanud teleskoobi ülesandeks saab järgneva kuue aasta jooksul üles pildistada 37 protsenti taevast ning mõõta miljardite kaugete galaktikate kaugused. Selle abil loodetakse luua senisest oluliselt parem ettekujutus galaktikate jaotusest universumis ning seeläbi mõista tumeda aine jaotust ja tumeda energia olemust. Esimese puhul on tegu universumis leiduva ainega, mis ei näi tavaainega suhtlevat ei mingil muul moel kui läbi gravitatsiooni. Tume energia on nimi, mis on antud praktiliselt veel täiesti tundmatule jõule, mis paisutab Universumit.

Ebakorrapärane kääbusgalaktika NGC 6822, mis asub meist kõigest 1,6 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika on vaid 7000 valgusaastat lai. Lillad laigud on galaktikasisesed tähetekkepiirkonnad. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_irregular_galaxy...

Meile üks lähimaid (7800 valgusaastat) kerasparvi NGC 6397. See sisaldab oma 70 valgusaastase diameetri sees umbes 400 000 tähte. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_globular_cluster...

Teleskoobist sai selle stardi ajal kirjutatud siin: https://www.astromaania.ee/.../euclid-hakkab-kaardistama...