Laupäeva (28. oktoobri) õhtul riivab taevas rippuv täiskuu oma alumise osaga Maa poolt heidetud varju serva ehk aset leiab selle aasta ainukene osaline kuuvarjutus. Viimati sai Eestist varjutatud Kuud näha 2019. suvel ning järgmine selline kord tuleb veidi vähem kui aasta pärast.
Laupäevast kuuvarjutust saab võtta kui hiljuti Ameerika mandri kohal kohal toimunud päikesevarjutuse loomulikku jätku. Nimelt saavad nii päikese- kui kuuvarjutused aset leida vaid neil suhteliselt haruldastel perioodidel, kui Kuu orbiidi tasand on kolme taevakeha enam-vähem ühele joonele sattumiseks soodne. Sellel põhjusel käivad varjutused alati paarikaupa ja paarinädalase vahega. Näiteks 14. oktoobri ringikujulise päikesevarjutuse ajal tuli Kuu Maalt vaadates Päikese ette, nüüd kui läbitud on pool orbiiti (ehk pool kuud) on aeg Kuul läbida Maa varju. Paraku vaid osaliselt.
 |
| 2022. aasta jaanuaris tehtud foto täiskuust, kuhu oleme illustratsiooniks üritanud lisada Maa täisvarju serva homse varjutuse tipus. Selle eest, kas Kuu ka päris selline välja näeb, ei tahaks igaks juhuks oma pead anda. |
Päikese poolt Maa taha venitatud vari koosneb kahte tüüpi varjust - täisvarjust ja seda ümbritsevast poolvarjust. Ladina keeles kannavad need vastavalt nime umbra ja penumbra. Vastavalt sellele, et millisest varjuosa Maa orbiidil tiirutav Kuu läbima satub, liigitakse kuuvarjutusi poolvarjulisteks, osalisteks ja täielikeks. Poolvarjulise kuuvarjutuse ajal läbib Kuu vaid Maa poolvarju ning tumeneb selle tagajärjel vaid veidi. Osalise ajal langeb mingile Kuu osale ka täisvari ning täieliku kuuvarjutuse ajal sukeldub Kuu taevas iseloomulikult punakaks värvudes täielikult Maa varju.
Laupäeva õhtul saab tegu olema osalise kuuvarjutusega, mil varjutuse tipus "hammustatakse" Kuust ära vaid kuue protsendilise lõunapoolne ehk meie jaoks Kuu alumine osa. Seda on siiski piisavalt, et meie tuttava kaaslase peal silmaga (kaamera oleks parem) näha Maa kumerat varju. Miski, millest juba vanad kreeklased tuhandeid aastaid tagasi planeedi ümmargust kuju järeldasid. Seega lameda Maa hüpoteesi pooldajatel on enda meelerahu säilitamiseks soovitatav varjutuse ajal siseruumides püsida.
 |
| Maa varjud ja neist läbi liikuv Kuu. Kui joonisel liigub Kuu läbi poolvarju, siis laupäeva õhtul siseneb see 6% ulatuses ka täisvarju. |
Olgugi ilmaprognoosid laupäeva õhtuks ei ole hetkel just üleliia lootustandvad, tasub siiski igaks juhuks varjutuse kellaajad ära mainida. Maa poolvarju siseneb Kuu Eesti aja järgi kell 21:02 õhtul, täisvarju puudutab see kell 22:35 ning varjutuse kõrghetk saabub kell 23:14. Kell 23:53 ja 01:26 lahkub Kuu vastavalt täisvarjust ja poolvarjust. Vaatepilti on seekord algusest lõpuni näha kõikjalt Euraasiast, Aafrikast nign enamusest Austraaliast ja Antarktikast. Osaliselt saab seda Kuu tõusmise ajal nautida ka Ida-Ameerikast.
Neil kes õnnestub pilvede vahelt Kuud näha, ei tohiks kahe silma vahele jääda ka sellest mõned kraadid ida pool paistev pealnäha ebaharilikult hele täht. Tegemist ei ole aga tähe, vaid hoopis planeediga. Täpsemalt Päikesesüsteemi kõige suurema Jupiteriga, mida tasub Kuu kõrval kindlasti suurendava optikaga uurida. Isegi binokkel näitab ära, et Jupiter ei ripu kosmoses üksinda, vaid seda ümbritsevad neli selle suuremat kuud. Ka need kuud saavad aeg-ajal hiiglasliku ja teleskoobis triibulisena paistva Jupiteri poolt varjutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar