Shackletoni pime kraater

Värske fotomosaiik peaaegu täpselt Kuu lõunapoolusel asuvast Shackletoni kraatrist, mis on üheks potentsiaalseks maandumispaigaks nii USA kui ka Hiina tulevastele mehitatud kuumissioonidele ja kuubaasidele. Foto, mis näitab muuhulgas praktilises pilkases ja alalises pimeduses paiknevaid alasid kraatri sügavas põhjas, on kokku pandud NASA ülieduka LRO (Lunar Reconnaissance Orbiter) kuusondi ja aasta eest meie kaaslase orbidiile asunud Korea Danuri nimelise sondi kaamerate koostöös. Neist viimane kasutab Kuu kõige pimedamate alade pildistamiseks ülitundlikku ShadowCam (tõlkes "varjukaamera") instrumenti, mis valmis samuti NASA laborites. Kraatri servad ja selle ümbruse need alad, mis vastupidiselt polaarkraatrite põhjadele naudivad peaaegu alalist heledat päikesevalgust, said üles võetud nii-öelda tavalise 2009. aastal Kuu orbiidile asunud LRO kaamera (LROC) poolt.

Shackletoni kraater on läbimõõdult 21 kilomeetrit ning 4,2 kilomeetrit sügav. Kuna Kuu pöörlemistelje kalle on vaid 1,5 kraadi (vs Maa 23,4 kraadi), ei paista kraatri sisemusse kunagi otsest päikesevalgust ning selle põhjas on suure tõenäosusega ohtralt veejääd. Selle kõrged servad on aga Päikese poolt valgustatud 80-90% ajast, teenides endale seetõttu poeetilisena kõlava hüüdnime "igavese päikesevalguse tipud". Vee ja päikeseenergia suhteliselt lihtne kättesaadavus on teinud sellest ühe parima koha, kuhu võiks millalgi tulevikus alaline kuubaas ehitada. Enne ehitamist tuleb aga seal maanduda ja varud valmis luurata.

Praeguste plaanide kohaselt lubab NASA Artemis III missiooni raames inimesed tagasi Kuule viia 2025. aastal. Hiina on sama lubanud teha kusagil 2030. aastal. Mõlemad sihivad ühe
peamise paigana Shackletoni kraatrit või selle lähiümbrust.

Shackletoni kraatri serv päikesevalguses. Foto: LRO/NASA

Kaart Kuu lõunapoolkerast. Mustad alad on igaveses pimeduses.