20. septembril, 1967. aastal tehti tervest Maa kettast esimene värvifoto. Foto "autoriks" oli John Hopkinsi ülikooli (JHU) rakendusfüüsika laboratooriumi (APL) arendatud ja ehitatud satelliit DODGE*.
Kümne sissetõmmatava gravitatsioonidetektoritega varustatud mastiga satelliidi eesmärgiks oli väga täpselt mõõta Maa gravitatsioonivälja tugevust ja selle muutust vastavalt kaugusele (gradienti), mis lubaks tuleviku kosmoseaparaatidel ennast selle järgi pöörata ja stabiliseerida. Lisaks sellele mõõtis DODGE Maa magnetvälja tugevust.
Satelliidi pardal asus ka must-valge kaamera, mis oli enamuse ajast pööratud Maa suunas. Fotode tegemise hetkel sai kaamera ette liigutada ühe kolmest värvifiltrist, mis lasi endast läbi vaid teatavaid lainepikkuse vahemikke. Hiljem Maale edastatult (läbi televisioonikaamerate), sai niimoodi jäädvustatud ühevärvilistest fotodest kokku kombineerida esimese värvifoto. Olgu öeldud, et sisuliselt sama tehnikat kasutatakse enamike kosmosesondide kaamerate puhul, kuna nii tehtud fotod on võimalikult suure lahutusvõimega. Laiatarbe värvikaameraid, kus fotosensori ees on alaline erinevatest värvidest koosnev ruudustik (maatriks), kasutatakse teaduses harva.
Täitsa esimese värvifoto tegemise au Maast (aga mitte selle tervest kettast) kuulub Surveyor 3 maandurile, mis tegi selle Kuu pinnalt 30. aprillil 1967. |
Päris esimese foto Maast kosmosest klõpsas 24. oktoobril 1946. aastal V-2 raketi külge kinnitatud kaamera 105 kilomeetri kõrguselt. Esimesed värvifotod (osakesest Maast) tegi Aerobee AJ10-24 rakett 1954. aastal ning esimese must-valge foto Maa tervest kettast USA kommunikatsioonisatelliit ATS-1 1966. aastal.
DODGE tiirleb Maast umbes 33 tuhande kilomeetri kaugusel (peaaegu geosünkroonsel orbiidil) siiani.
*millegipärast meeldivad teadlastele ja inseneridele hirmsasti akronüümid. DODGE lahtikirjutatuna on Department of Defense Gravitational Experiment ehk Kaitseministeeriumi gravitatsiooniline eksperiment.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar