Astronoomiaklubi astrofoto: Elevandi Londi Udukogu

Öö vastu neljapäeva oli üle pika aja praktiliselt täiesti selge ning lubas meil näha juba nüüdseks sügiseselt pimedat tähistaevast. Ainult veel poolikult valgustatud kahanev Kuu lämmatas oma valgusega mõnevõrra Linnuteed ja nõrgemaid objekte. Kodumaisete astrofotograafide jaoks (keda võib vist sõrmedel üles lugeda) oli arusaadavalt tegemist hea võimalusega jäädvustada seda mida suvised valged ööd ja pilved viimasel ajal teha lubanud pole. Ka meie kasutasime head juhust ära.

Pildistatavaks objektiks valisime seekord (põhjapoolkera) astrofotograafias suhteliselt populaarse udukogu, mis kataloogides kannab nime IC 1396. Kuna numbreid ei viitsi keegi pähe õppida, siis on sellele hobiastronoomide seas antud Elevandi Londi Udukogu hüüdnimi. Kõnealust lonti võib alloleval fotol näha udukogu keskel ja üleval. kui fotot 180 kraadi pöörata, siis meenutab see mingil määral elevandi pead ja rippuvat lonti (täpsem näide kommentaarides).

Valik Kefeuse tähtkujus asuva Elevandi Londi kasuks langes kahel põhjusel. Esiteks liigub see hetkel kesköödel Eesti kohalt peaaegu täpselt seniidist üle - see tähendab, et sellelt pärinev valgus peab läbima minimaalset hulka atmosfääri. Teiseks pole meil veel olnud mahti udukogusid jäädvustada oma võrdlemisi uue astrokaameraga ASI071MC-Pro, mille soetamist Tõrva Astronoomiaklubile toetas Kohaliku omaalgatuse programm (KOP). Kaamera saime kätte kevadel, mil meie öötaeva vaade on avatud Linnutee tasandist väljaspoole galaktikate ja kerasparvede suunas. Sügisel näeme paremini Linnutee udukogude poolest rikkalikku riba.

Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar edph61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro(projekt on elluviidud Kohaliku omaalgatuse programmi toel), 70x300sek(+50 flat, 50 dark flat, 50 dark), gain 90, filter Optolong L-eNhance. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, Pixinsight. Täissuuruses: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/Elephant_nebula_final.jpg

Elevandi Londu udukogu asub meist umbes 2400 valgusaasta kaugusel ning koosneb suurest ligi sadakond valgusaastat laiast gaasi- ja tolmupilvest. Nii nagu eelnevalt mainitud Elevandi Lont, mille pikkus on umbes 20 valgusaastat, on udu täis ohtralt pisemaid tähetekke piirkondi. Mõnedes neist on tähed juba peaaegu valmis, teistes on kunagi tähti moodustav tolm ja gaas alles alustamas gravitatsioonilist kollapsi. Terve udu paneb helendama peaaegu selle keskel asuv sinine ülihiidtäht (või õigemini kolmiktäht) tähisega HD 206267, mille tähetuule kiiruseks on mõõdetud rekordilised 3225 kilomeetrit sekundis. Fotol udu vasakus servas iseloomulikus ringikujulises halos paistab täht nimega Mu Cephei või Hercheli Garneti täht. Tegemist on punase hüperhiiuga, mille mõõtmeid Päikesesüsteemis võib võrrelda Saturni orbiidi ulatusega. Päikese heledust ületab see 38 000 korda. Nii nagu kuulus Orioni tähtkuju Betelgeus on ka Garnet jõudnud oma elu viimasesse etappi ning plahvatab kosmilises ajaskaalas juba varsti vaatemängulise supernoovana. Kuigi udukogu heledus on kaugel silmaga nähtavusest (isegi selle telekskoobiga märkamiseks läheb vaja üsna kogukat tehnikat) mahuks taevas vaadates selle sisse mitu täiskuu ketast.

Udukogu on töödeldud niinimetatud Hubble paletti matkivatesse võltsvärvidesse. Ilma selleta paistab udukogu suhteliselt igavates punastes toonides.

Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar edph61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro, 70x300sek(+50 flat, 50 dark flat, 50 dark), gain 90, filter Optolong L-eNhance. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, Pixinsight.