21. juulil saatis NASA legendaarsele Voyager 2 sondile kogemata käsu, mis käskis sellel oma 3,7 meetrine antenn Maast 2 kraadi eemale pöörata. Selle tulemusel ei jõua Voyageri poolt välja saadetud informatsioon enam Maale, ega sond ei suuda vastu võtta Maalt saadetud käske. Sisuliselt on see omapäi ja eksinud.
nüüdseks 46 aastat vanal fotol on stardiks kokkupakitud Voyager 2, koos selle hiiglasliku antenniga, mis paraku lähikuudel meie planeedist mööda vaatab.
Õnneks on Voyagerid programmeeritud aastas mitu korda oma antenni suunda Maa poole lähestama. Järgmine selline lähestus toimub 15. oktoobril, peale mida peaks side sondiga taastuma. Seni kihutab Voyager 2 endiselt 15 kilomeetrit sekundis Päikesesüsteemist välja viival trajektooril. Kuna see parasjagu enam midagi väga pakilist ei uuri, ei tohiks me vahepeal ka millestki väga väärtuslikust ilma jääda.
Voyager 1 ja 2 startisid Maalt 1977. aastal paarinädalase vahega ning uurisid järgnevatel aastakümnetel enneolematult viljaka missiooni käigus kõiki Päikesesüsteemi hiidplaneete. Voyager 2 on ühtlasi seni ainus sond, mis on külastanud kauget Uraani ja Neptuuni. 17 kilomeetrit sekundis liikuv Voyager 1 asub nüüdseks Maast 24 miljardi kilomeetri kaugusel ning on sellega kaugeim inimkätega valmistatud objekt. Talle järgneb 20 miljardi kilomeetri kaugusel Voyager 2 (teises suunas kui esimene).
Kuigi sondide esialgne missioon lõppes juba ammu, on need (loodetavasti) mõlemad töökorras ja suutelised Päikesesüsteemi äärealadelt või mõnede hinnangute kohaselt juba tähtedevahelisest ruumist väärtuslikke teaduslikke andmeid Maale saatma. Kuna sondide jõuallikaks on Pu-238 istoobil töötav pisikene reaktor, mille poolt väljastatav võimsus kaheneb ajas, ei suuda need seda teha lõputult. On pakutud, et sondid võiksid koduplaneediga suhelda veel kuni aastateni 2025-2028. Mõne kavala nipiga, kus energiat ammutatakse nüüdseks ebavajalike süsteemide arvelt, võib olla võimalik seda aega veel mõne aasta jagu pikendada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar