Eile möödus esimene aasta sellest kui James Webbi kosmoseteleskoop Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel oma tööd alustas. Selle aasta jooksul on ligi veerand sajandit planeeritud ja ehitatud ning ühtekokku ligi 10 miljardit dollarit maksma läinud instrument meile näidanud universumi kõige kaugemaid ehk varasemaid galaktikaid, määranud kaugete tähtede ümber tiirlevate eksoplaneetide atmosfääride koostist ning jäädvustanud enneolematuid vaateid udukogudest, galaktikatest, tähtedest ja meie enda Päikesesüsteemi hiidplaneetidest. Nii nagu nüüdseks juba 33 aastat vana Hubble kosmoseteleskoobi puhul pööratakse ka Webbi sünnipäevadel kosmoseteleskoop mõne eriti kauni objekti või piirkonna poole. Taoliste "ilupiltide" teadusliku väärtuse üle võib vaielda, kuid ka astronoomid ja insenerid on lõpuks inimesed, kes soovivad läbi oma kätetöö näha universumi hingematvat ja praktiliselt lõputut ilu.
Fotol on näha Webbi lähi-infrapunakiirguses tehtud jäädvustust Maokandja tähtkujus asuvast Roo Ophiuchi pilvekompleksist, mis oma 460 valgusaastase (mõningatel andmetel 390 va) kaugusega on meile lähim tähetekkepiirkond, kus gravitatsioon pressib tolmust ja gaasist kokku uusi tähti ja nende ümber nüüd või tulevikus tiirlevaid planeete. Fotol on näha umbes poolt sadat noort tähte, mille mass on võrreldav meie Päikesega. Tumedamate alad varjavad meie pilgu eest prototähti ehk tähti, mille sisemuses ei ole veel temperatuur ja rõhk saavutanud sellist taset, et käivituda saaks aatomituumade ühinemine ehk termotuumasüntees. Punased alad on hiiglaslikud, valgusaastaid pikad molekulaarse vesiniku joad, mida äsja süttinud tähed oma poolustelt välja purskavad, olgugi ka nende sära on meie pilgu eest tolmu ja gaasi poolt varjatud. Mõned neist näitavad aga märke protoplanetaarsetest ketastest, kus parasjagu kondenseeruvad kokku planeedid. Gaasipilve keskel näha olev väga hele täht (S1), mille mass on meie Päikesega võrreldes oluliselt suurem, on neist kõige küpsem. Selle võimas kiirgus on suutnud endast ümbritseva gaasi ja tolmu eemala puhuda, olles uuristanud pilve sisse suure tühimiku, mille servi see oma valgusega valgustab.
James Webbi kosmoseteleskoobi võimekus on siiani ületanud kõik ootused ning ainuüksi selle poolt viimase aasta jooksul tehtud vaatlused pakuvad astronoomidele tööd veel aastateks. Näiteks selle poolt pildistatud kõige kaugemad galaktikad on üllatavalt heledad ja arvukad, andes mõista, et senised teooriad galaktikate tekkest varajases universumis vajavad veel tööd. Võib olla isegi meie arusaamad universumi tekkest ja vanusest võivad tänu Webbile juba varsti muutuda.
Webbi järgmise aasta vaatlusprogrammid on juba paigas ja vastava komisjoni poolt kinnitatud. Need keskenduvad peamiselt galaktikate tekkele, tähtede koostisele ning mustade aukude ja universumi kõige suuremate struktuuride uurimisele. Olgugi teleskoop on ehitatud ja juhitud NASA, Euroopa ja Kanada kosmoseagentuuride poolt, saavad teleskoopi piisavalt hea põhjenduse korral kasutada kõik ülikoolid ja teadusasutused üle kogu maailma. Webbi poolt kogutud andmed on kõigile vabalt kättesaadavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar