Tšiilis Paranali observatooriumis asuva Väga Suure Teleskoobiga (Very Large Telescope - VLT) tehtud vaatluste käigus on avastatud taas üks isend vaadeldava universumi ühest haruldasemast objektist nimega Einsteini rist. Tehniliselt ei ole küll tegemist objektiga, kuivõrd kauge galaktika ja veelgi kaugema kvasari juhusliku joondusega meie vaatenurgast.
Einsteini rist on nime saanud otseloomulikult kuulsa Albert Einsteini järgi, kelle revolutsiooniline relatiivsusteooria ennustas paljude univerumis kohatavate nähtuste ja seaduste seas ka gravitatsiooniläätsede olemasolu. Teooria (mis on nüüdseks tõestusi leidnud rohkem kui siin ruumi mainida), näeb gravitatsiooni kui mitte klassikalist jõudu, vaid pigem massiga keha poolt tekitavat aeg-ruumi kõverust, mida nii mateeria kui ka elektromagnetväljad (sh valgus) järgima peavad. Nagu füüsik John Wheeler on öelnud: "aegruum ütleb massile kuidas liikuda, mass ütleb aegruumile kuidas kõverduda." Kokkuvõtlikult suudavab siis massiga kehad kõverdada ka valguse muidu sirgjoonelist liikumist ning tekitada seeläbi gravitatsioonilisi läätsi, mis murravad, jaotavad, suurendavad ja koondavad meie vaatepunktist nende taga asuvaid objekte.
 |
| Vastavastatud DESI-253.2534+26.8843 |
 |
| Vastavastatud DESI-253.2534+26.8843 |
 |
| UZC J224030.2+032131 |
 |
| HE0435-1223 |
Antud Einsteini risti, nagu ka teiste sellesarnaste, puhul on läätse tekitavaks massiivseks kehaks või õigemini miljardite pisemate kehade (tähed+nendevaheline gaas) kogumiks üks kauge galaktika. See paistab risti keskel. Neli punakat laiku selle ümber on sellest veelgi kaugemal asuva üheainsa kvasari neli erinevat kujutist. Kujutiste arv ja diskreetsus on tingitud läätse tekitava galaktika ja seega selle massi geomeetriast. Ehk siis galaktika kuju määrab ära selle, kuidas see kaugemal asuvalt objektilt lähtuvat valgust mõjutab ja meie jaoks jaotab. Väga tähtsad on ka kaugus ja joondus. Juhul kui kauge kvasar (või teine galaktika) on meie vaatenurgast läätsena toimiva galaktika keskpunktist veidi nihkes, võib selle valgus "venida" peaaegu täielikult rõngana ümber galaktika. Selliseid samuti väga haruldasi* objekte kutsutakse mitte eriti üllatuslikult Einsteini rõngasteks.
Kvasarite näol on tegemist varajases universumis (mida kaugemale, seda varasemat universumi me näeme) asuvate noorte galaktikate keskel ohtralt täheainet neelavate supermassiivsete mustade aukudega, mis kiirgavad sellelt tulenevalt võimast kiirgust. Kui kvasarid esmakordselt 1950. aastatel avastati, peeti neid tähelaadseteks (kvasi-stellaarseteks) objektideks. Sellest ka nende nimi. Tegelikkuses on miljardite valgusaastate kaugusel asuvad kvasarid ühed universumi energeetilisemad objektid, millega võrreldes tähed on otsekui küünlaleegid tuumapommi kõrval. Nagu meie tänapäevasem kosmiline lähiümbrus näitab, on galaktikate südames asuvad mustad augud nüüdseks "maha rahunenud" ning kvasarite ajastu sisuliselt möödunud.
 |
| Joonis Einsteini risti tekkimisest. |
 |
| Einsteini rõngas LRG 3-757 |
 |
| Veel Einsteini rõngaid. |
Värske Einsteini rist kannab suupärast tähist DESI-253.2534+26.884 (numbrid on taevakoordinaadid) ning mudelid näitavad, et selle suurendusfaktor nähtavate kvasari kujutiste puhul on 10,47. Loodusliku teleskoobi kohta pole paha.
All vastavastutud rist ning paar näidet eelnevalt avastatud sarnastest objektidest.
*kuna Einsteini ristide või rõngaste nähtavuse määrab suurel määral ära läätse ja selle taga asuva objekti joondus ja kaugus vaatlejast, ei ole taolised nähtused tehniliselt mitte üldse haruldased. Kui meil oleks loodusseadusi eirav võime universumis vabalt valitud kiirusel ringi liikuda, siis võiksime me üht ja sama galaktikat oma vaatenurga suhtes luubina kasutades ja suunates näha praktiliselt sama palju rõngaid ja riste kui palju on universumis kaugeid kvasareid ja galaktikaid. Ka Linnutee paistab kindlasti mõnest kaugest galaktikanurgast vaadates moodustavat Einsteini riste ja rõngaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar