Kuusatelliit Danuri ja selle kaamera

Eelmise aasta augustis startis Kuu orbiidile Lõuna-Korea esimene kuusatelliit Korea Pathfinder Lunar Orbiter (lühidalt KPLO), mida kutsutakse ka Danuriks*. Olles eelkõige Korea kosmoseprogrammi tehnoloogiliseks demonstratsiooniks, on Danuri praktiliseks missiooniks luurata Kuu pinnal välja ressursid, mida tulevikus näiteks mehitatud missioonide käigus vaja võib minna või mida sealt isegi ideaalis kaevandada võiks. Need ressursid on veejää, uraan, räni ja heelium-3 isotoop. Neist viimane kujutab endast heeliumi stabiilset ja "kerget" isotoopi, mille tuum koosneb kahest prootonist ja ühest neutronist. Heelium-3 tekib erinevate tuumareaktsioonide käigus ning miljardite aastate jooksul on päikesetuul Kuu pinda sellega rikastanud. On pikalt spekuleeritud, et heelium-3 oleks ideaalne tuumkütus tuleviku fusioonreaktorites, kuna erinevalt paljudest teistest materjalidest ei teki selle ühinemise käigus neutroneid, mis muudaksid reaktori radioaktiivseks.**

Danuri fotokompositsioon Kuult näha olevatest maafaasidest.

Üheks Danuri huvitavamaks instrumendiks on selle pardal olev DarkCami nimeline kaamera, mis põhineb 2009. aastast Kuu orbiidil veetnud Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) kaameral, kuid on viimasest kuni 800 korda tundlikum. Tänu sellele suudab DarkCam jäädvustada isegi selliseid Kuu poolustel asuvaid kraatreid, kuhu ei paista mitte kunagi otsene päikesevalgus. Ühtlasi on taolised kraatrid parimaks paigaks, kust võiks eest leida veejääd, mida näiteks alalised mehitatud kuubaasid hädasti vajaksid. Seega on DarkCami üheks tähtsaks ülesandeks kaardistada taoliste kraatrite pimedad põhjad, kus võivad tulevikus inimesed ringi sõita ja kõndida.

All mõned fotod, mida DarkCam on siiani Kuult jäädvustanud. Kuigi fotodel paistab otsekui tavaline päikese poolt valgustatud kuupind, on need tehtud tegelikult inimsilmale täiesti pimedates oludes. Polaarkraatrite puhul (kuhu päike kunagi ei paista) heidavad varje kraatritippudelt peegeldunud valgus ja mingil määral ka kaugete tähtede kuma.

10 kilomeetrise läbimõõduga Wichmanni kraater Tormide ookeanis (Oceanus Procellarum).

Kuu lõunapooluse lähedal asuva 21-kilomeetrise läbimõõduga Shackletoni kraatri siseserv. Tegemist on ühe võimaliku maandumispaigaga Artemis 3 missioonile. Noolega on näidatud ühe kraatriservast alla veerenud kivirahnu poolt jäetud rada. All servas mõõtkava.

4,6 kilomeetrise läbimõõduga Marvini kraater, mis asub Kuu lõunapoolusest 26 kilomeetri kaugusel, on veel üks võimalikest Artemis 3 maandumispaikadest. Siin on näha Danuri fotot tervest kraatrist. Ülevalgustatud ala on päikese poolt valgustatud, ülejäänud ala viibib pilkases pimeduses. DarkCam suudab seda aga sellele vaatamata pildistada.

Lähivõte Marvini kraatri siseservast.

*nimi Danuri tuleb korea keeles sõnade dal (달), mis tähendab Kuu ja nurida (누리다), mis tähendab nautima, ühendamisest.

**2009. aasta suurepärase ulmefilmi Moon (Kuu) sisu tiirles ümber mehe, kelle ülesandeks oli hoolitseda kuubaasis heelium-3 kaevandamise ja Maale transportimise eest. Kui pole näinud, siis soovitame.