Tšeljabinski meteoor

2013. aasta 15. veebruaril kell 9:20 kohaliku aja järgi sisenes Venemaal Tšeljabinski linna lähistel atmosfääri kusagil 20 meetrise läbimõõduga ja ligi 10 tuhat tonni kaalunud asteroid. Hommikuselt madala Päikese suunast liginenud ja maapinnaga suhteliselt lauge nurga all liikunud asteroidi kiiruseks oli umbes 15 kilomeetrit sekundis enne kui see 30 kilomeetri kõrgusel ja kusagil 30-le Hiroshima tuumapommile vastava jõuga plahvatas. Asteroidi lennu ja plahvatuse ajal oli selle heledus viivuks võrreldav Päikesega, osad inimeste sõnul tundsid nad sellest kiirguvat tugevat kuumust ning plahvatusest algusest saanud lööklaine (mis jõudis maapinnani paar minutit peale plahvatust) vigastas ligi 7200 hoonet ja kaudselt ligi 1500 inimest (peamisest läbi purunenud akende). Linnaelanike väitel oli terve päeva piirkonnas tunda põlenud püssirohule sarnast lõhna.

Meteoorist alles jäänud tolmu- ja suitsujutt, mida võib võrrelda pikaks venitatud tõusva tuumaseenega.

Plahvatuse koht on hästi eristatav.

Asteroidi plahvatusest atmosfääri jäänud suitsu- ja tolmupilv oli maapinnalt nähtav veel tunde ning NASA satelliidid suutsid selle liikumist ja hajumist jälgida nädalaid peale sündmust. Plahvatusest jäi järgi ja jõudis maapinnani ka omajagu fragmente. Neist teadaolevalt kõige suurem tabas Tšerbarkuli järve, lüües selle jääkaane sisse 6-meetrise augu. Päevi hiljem leiti selle ümbrusest lume seest hulgaliselt tumedaid pisikesi meteoriite. Kõige suurem tükk järvepõhjas tehti tuukrite poolt kindlaks paar kuud hiljem ning sama aasta oktoobris tõsteti see ka üles. Selle massiks oli 570 kilogrammi. Teise seitsme suurema leitud fragmendi kogumassiks oli 85 kilogrammi. Maapinnani jõudis aga ilmselt kokku tonnide viisi materjali, millest suurem osa kukkus laiale alale Tšeljabinski linnast lääne poole. Väidetavalt kogusid kohalikud koolilapsed oma lõbuks tuhandeid pisikesi tumedaid kivikesi, mis andisid oma asukohast märku läbi lumekoorikusse löödud aukude. Kohalike poolt leitud meteoriite müüdi ilmselt suurtes kogustes kollektsionääridele üle kogu maailma.

Tšerbarkuli järvest avastatud umbes 6-meetrise läbimõõduga auk.

Järvest välja toodud meteoriit.

Tšerbarkuli meteoriit väljapanekul Tšeljabinski muuseumis.

Teadlasteni jõudnud tükkidest võetud proovid näitasid, et need kuulusid tüübi järgi niinimetatud hariliku kondriidi hulka. Tegemist on kõige levinuma kivise meteoriitse materjaliga, mis moodustab kõikidest leidudest umbes 87%. Tšerbarkuli meteoriiti võib väljapanekul näha Tšeljabinski muuseumis.

Tegemist on viimase saja aasta kõige suurema ning teadaolevalt läbi aegade kõige rohkem inimvigastusi kaasa toonud meteooriga. Lähiminevikust ületab seda vaid 1908. aasta juunis Ida-Siberis aset leidnud Tunguusi katastroof, mille põhjustas tõenäoliselt mõne kilomeetri kõrgusel maapinna kohal plahvatanud umbes 60 meetrine asteroid või komeet. Plahvatus tasandas üle 2000 ruutkilomeetrisel alal 80 miljonit puud, olles võrreldav umbes 20 000 Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatusega. Kuigi see leidis aset praktiliselt asustamata piirkonnas, võis selles hukkuda vähemalt kolm inimest. Tänase päevani pole plahvatuse asukohast (kust on võimalik senini leida söestunud kände ja lamapuitu) leitud grammigi meteoriitset materjali, mis on omakorda olnud aluseks sadadele vähem või rohkem hullumeelsetele hüpoteesidele.

Videomontaaži Tšeljabinski superboliidist vaata alt.