Jaapani astronoom (ja ühtlasi hobiastronoom) Daichi Fujii jäädvustas 23. veebruari õhtul oma kodust Hiratsukas Kuu valgustamata lõunapoolkeral sähvatuse, mis helendas kokku umbes sekundi. Tegemist oli suure tõenäosusega Kuud tabanud pisemat sorti asteroidiga, mille kokkupõrkel vabanenud energia oli piisav, et ligi 400 000 tuhande kilomeetri kaugusele Maale paista. Asukoha järgi tabas kosmosekivi Kuud Ideler L ja Pitiscuse nimesid kandvate suuremate kraatrite lähistele.
Taolised kokkupõrked Kuuga on suhteliselt tavalised, eelkõige tänu sellele, et Kuul puudub atmosfäär. Näiteks Maal põlevad paljud sarnased meteoroidid ja asteroidid siinses tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Kuu puhul taolist põlemist ei toimu, seega sealses taevas ei ole näha meteoore (lendavat, põlevat meteoroidi) vaid lihtsalt kokkupõrkest eralduvat soojust ja valgust. Kusjuures seda ilma igasuguse hoiatuseta.
On arvutatud, et iga Maa pinnale jõudva meteoriidi kohta tabab Kuud umbes 20 meteoriiti (kui jätta kõrvale lugematud mikrometeoroidid). Näiteks 2009. aastast Kuu orbiidil tiirutanud ja sealset pinda praktiliselt pidevalt pildistav Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) avastab vanemaid fotosid värsketega kõrvutates regulaarselt Kuult uusi kraatreid. Enamus nendest on pisikesed ja kaamera lahutusvõime piirangute tõttu raskesti märgatavad, kuid mõned piisavalt suured, et neid ka mingil määral uurida. Kommentaarides üks 2016. aasta teadustööst pärinev kuvatõmmis, kus on näha kraatri teket erinevatel aegadel tehtud fotodelt ja taoliste uute kraatrite (kandidaatide) asukohti kaardil.
Tõenäoliselt asub LRO ka antud klipis näha olnud sähvatusest alles jäänud kokkupõrkejälge otsima. Kõigi eelduse järgi peaks see olema piisavalt suur, et olla LRO kaamerate jaoks nähtav. Sellega läheb aga veel aega, kuna LRO orbiit ei ole otseselt juhitav ja me peame ootama, millal sond sellest piirkonnast jälle üle lendab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar